444 miljonit

Ordoviitsiumi ajastul oli maakeral väga soe, Eesti asus seal, kus praegu Austraalia ning Kirde-Eestisse tekkis põlevkivi ja Loode-Eestisse diktüoneemakilt.

Soe aeg lõppes globaalse jäätumisega ja kümnetele tuhandetele liikidele saabus maailma lõpp.

Geoloogiadoktor Rein Einasto selgituse järgi, kui jääaeg maailmamere taseme 150 meetrit allapoole viis, jäi siinmail kuivaks, aga vesi tuli tagasi ja tekkisid uued kivimid ning nüüd võibki näha ajaloo tsüklilisust.

Geoloogiline läbilõige võib anda ülevaate isegi sellest, kui rahutu oli meri sadu miljoneid aastaid tagasi.

ORDOVIITSIUMI JA SILURI ladestu vahelist olulist geoloogilist piiri Eesti paelasundis on paljudes puursüdamikes usaldusväärselt kirjeldatud. Piirikihtide piirkonniti väga muutlik iseloom on hästi teada, ent aastakümneid kestnud otsingutele vaatamata ei ole seda piiri leitud üheski paljandis.

Puursüdamiku piiratud maht ei ole seni võimaldanud selle maailmateaduse püsivas huviorbiidis oleva piiri süvauuringuid. 2006. aasta lõpul paluti teha Neitla karjääri jääkvaru uuringute läbiviiaks OÜ-l Steiger, kes kaasas uuringutesse geoloogiadoktor Rein Einasto. Visuaalse vaatluse tulemusena avastati Neitla karjääri lõunaosast ordoviitsiumi ja siluri kivimite piirikiht. Kuna põhjavee tase oli aastaid kõrge, siis ei saanud neid kihte põhjalikult uurida. 2007 aastal oli aga karjääripõhi kuiv, siis otsustasid Tallinna Tehnikaülikooli peauurijad ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud koos üliõpilastega läbi viia süvauuringud.

Uuringud kinnitasid ainulaadset avastust – Neitla karjääris paljandub Euroopas ainulaadne ordoviitsiumi ja siluri ladestu piirikiht, mis on tekkinud 444 miljonit aastat tagasi.

Kuival ajal on piirikiht nähtav, aga kevadel ja vihmasel suvel see kahjuks vee all.