Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Alguspunktis hakka minema loogilises suunas. Linnulennult viiesaja neljakümne meetri pärast oled põrgus. Hiili vaikselt, sest keegi ei tea, kas pererahvas kodus on. Kui nad juhtuvad veel näljased olema, on pääsemislootus väike. Suurema koopa juures fikseeri oma asukoht ja põgene. Ära põgene sellel suunal, kuhu jäi väiksem koobas. Ära põgene kaugemale, kui nelisada kakskümmend viis meetrit, sest just nii kaugel asub varandus põrgust. Kes varanduse leiab, seda põrguelanikud enam ei puutu.
ETTEVAATUST! Trepid ja muud puitkonstruktsioonid võivad libedad olla!
Matkaraja remondi käigus on koobastepunkt saanud kahe uru vahele piirde. Ärge laske ennast sellest häirida. Alati tuleb minna edasi, mitte tagasi.
Vihje: Aarde peidukoht on fotol.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (8), lühem_matk (3), ilus_vaade (3), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1HBY1
Logiteadete statistika:
120 (90,9%)
12
12
4
1
0
0
Kokku: 149
Väga mõnus matkamine ja aardeleid tuli mõistliku ajaga.Aitäh!
Korrastatud rada ürgmetsas oli suurepärases seisus. Koobaste kõrvalt see enam mööda ei lähe, läheb hoopis pealt nüüd, nii et koopad jäävad täiesti märkamatuks. Tegelikult on vanad rajad näha, kuid neile libisema minna polnud vihmamärja teega tahtmist. Fikseerisin lihtsalt kirjelduse järgi punkti ja jalutasin edasi. Õiget kaugust saab nüüd olenevalt valikust paar korda rajal mõõta ja õige oli teine. Tegelikult õiges kohas tekkis kahtlus juba enne pildi avamist. Nimi kirjas sai nüüd rohkem rajale keskenduda. Aja jooksul on varingud ja taimestiku vohamine infotahvlitel leiduva ikka korralikult ära peitnud. Seega pigem nautisin vee kohinat ja lihtsalt jalutuskäiku looduses. Puhkekohta jõudes hakkas kõht süüa nõudma ja poodide kaarti uurides hakkas nüüd õhtuse sulgemise eelne kiire.
Tänan peitmast.
Me põrutasime vahepunktist esimese hooga mööda ja kuna ei meenunud ka, et midagi koopasarnast rajalt silma oleks jäänud, üritasime eeldatavas lõpus kirvest loopida. Selgus, et täitsa õnnestus. Tagasiteel leidsime muidugi vahepunkti ja koopad ka üles. Rada on kenasti korda tehtud, tõusud-langused siiski veidi karmimad, kui taolistes kohtades harjunud, hea, et libedaga siia ei sattunud. Aitäh ilusasse kohta juhatamast!
Rada oli jääs ja meeletult libe. Uued sillad ja vaateplatvormid. Aarde leidmise ja kättesaamisega läks aega. Näha oli aga jää takistas. Lõpuks sai jää puutoikaga eest ära toksitud ja aardekarpi varjav ese välja urgitsetud. Karp ise jääs ei olnud. Nimi kirja ja ringiga tagasi . Tänud
Mõnus kevadine jalutuskäik. Metsaalune oli üleni ülasevaibaga kaetud ja linnud laulsid meile terve tee. Nii mõnigi sild rajal on põrgule kohane, aga vähemalt praegu pole libe, nii et pääsesime põrgust täitsa ohutult. Aitäh peitjale siia kutsumast!
Ei tea kui hea mõte oli minna pilkases pimeduses põrgusse otsima kohta, mida peab tuvastama pildi järgi :) Õnneks olid rajad kõik ilusti kõvaks tallatud ja kallakud isegi liigagi libedad. Sai kohe kiirema hoo matkarajal liikumiseks :) Ühe vähe vale kõrvalepõike rajalt tegime ka, kuid üldjoontes sujus kõik ilusti. Uudistasime vaateid niipalju kui neid taskulambi valguses näha oli ja õigesse kohta jõudes tekkis kohe ka arusaam, et siin peab midagi olema. Pildi järgi suutsime eksimatult õige koha tuvastada ja peale kergemat sorti lumetöid oli ka aardekarp näpus. Aitäh põhjust andmast meeldivaks õhtuseks jalutuskäiguks.
Ausalt öeldes ei saanud juhistest just suuremat aru. Kui nö. põrgusse jõudsime, siis tundus, et kas peaks tõesti hakkama nõlvast alla ronima ja otsima. Lõime käega ja käisime terve raja läbi. Tagasi samasse kohta jõudes sai vaadatud korra veel pilti ja siis Liisi ütles, et näe, mul ju samasugune pilt tehtud, ehk siis samast kohast, mis peidiku piltki. Noonoo. Et siis uuesti tagasi või? Alles sai kõik nõlvad tagumiku peal alla kelgutatud ja üles ronitud taas. Ei jäänud muud üle, pidi uuesti lõppu minema. Aga trenni sai ja aare tuli välja nagu kord ja kohus. Koht on äge, eks jääb ootama ka kunagi suvisel ajal külastamist, lumega oli libe ja aeglane, kuid vaated olid head. Aitäh.
Aitäh võimaluse eest aarde taastamisel kaasalöömast, nüüd ei ole aare mitte ainult leitud vaid ka peaaegu, et peidetud. Super, super!! Aga nüüd, kõik vudinal põrgusse! Aare ootab taas otsimist! Merly ja Mart
Õisu põrgu aaret olen ikka korduvalt silmanud aga kuna mul sellised minne sinna-kõnni edasi aarded väga kergelt leitud ei saa, siis siia üksi ei kippunud. Taavit ma enam ammu juba (meelega) ei traumatiseeri nende kõige hullemate võpsidega. Kolmapäevast aaret otsides jäid aga silma positiivsed ja julgustavad logiteated. Mina olen Viljandimaal saanud palju rohkem ringi tiirutada kui Taavi aga Õisu oli meile mõlemale üsna uus koht - Õisu mõis ja ringtall, ka järve juures tegime peatuse. Parkisime ära ja asusime jalutama. Taavi käis ka koopa juures, mille koordinaadi fikseerisin, kuid see oli tema arvates see väiksem. Täitsime kirjelduses öeldut ja enne kui minu huulilt tuli: "Linnu" välja, hüüdis Taavi "Leitud" ja sain lõpetada "lennult peaksime kohal olema. Ah? Juba leitud?" Nii oligi. Nimed kirja ja asusime tagasiteele, tuul tõusis ja võttis seal suurte puude all kõhedaks küll... (447) Aitäh! EVEJ
Siin läks ikka aega. Kolamndal ringil, venna abiga. 400 s leid, ilm palav aga ikkagi tore jalutuskäik looduses koos kaasaga. Tänud
Aardekirjelduse põhjal sai oletada, et see on siin üks põnev paik ja huvitav matkamine. Nii ka oli. Väga mitmekesine rada, palju tõuse ja laskumisi, hiigelsuured puud ja tõesti, ka koopad olid olemas. Lisaks oli olemas ka aare, mille leidsime täpselt sealt, kus see olema pidigi. Täname!
Ei teadnudki, et siin selline vägev org on ja nii huvitav loodus... See mäng on ikka väga hariv. Saab ka kodu ümbrusest uusi ja huvitavaid teadmisi, kuhu jalutama minna... Rahvast rajal omajagu aga eks siis tule kõrvale astuda ja mööda lasta. Pererahvas vist ka kodus karantiini, ei kohanud kedagi. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Imeline retk koera ja Kallimaga. Üks vägevamaid kevadisi aarderetkesid. Väga kiidan ja soovitan. Aitäh!
See matkarada oli küll üks ägedamaid viimasel ajal. Parkimisega tekkis küll probleem nagu ikka praegusel ajal eemaldudes "inimasustustest" :D. Rada on ilusa ja mitmekesise maastikuga. Lõpu leidsime ka ilma probleemideta. Aitäh :)!
Lastel oli nädalavahetuseks kohustus teha kehalise tunni raames perega matk. Otsustasime Õisu kasuks. Viimati sai käidud seal mitu aastat tagasi ja sai ka siis aaret otsitud. Ei mäleta küll enam põhjust, aga tookord jäi aare leidmata. See kord lugesime aarde kirjeldust aga aitas meid siiski pime õnn ja aare paljastas ennast kohe. Rahvast oli matkarajal kordades rohkem kui toona ilusal suvisel päeval. EVEJ.
Väike vigadeparandus. Täna lugesime enne rajale minemist aardekirjelduse ikka läbi kah :)
Tänud peitjale! Meile see Õisu Põrgu meeldis.
Terve tee Ennuksmäelt Õisu põrgusse põgenesin äikesetormi eest. Parklasse jõudes vaatasin pilvede kaugust minust ja teadsin, et rajale suundudes ma piisavalt kiiresti tagasi jõua. Käitusin nii nagu sellisel puhul ikka kombeks - yolo!
Põrgus oli kuumust sobivalt 28 soojakraadi. Tumedad sünged pilved andsid veel omakorda isiksust juurde. Koobaste leidmise järel pidi kohe päriselt põgenema hakkama. Suund oli vähe vale aga aare tuli üles leida. Peagi jõudis kohale kõuemürin, tõusis tuul, hakkas tibutama. Aarde leidmise järel hakkas ka taevas välkuma ja sadu muutus ühe tihedamaks. Väga mõnus oli kogeda aasta esimest äikesetormi. Nüüd on suvi päriselt kohal.
Rada oli üllatavalt uhke. Mida kaugemal parklast, seda nauditavam. Aarde leidmine oli samuti lihtsam kui esialgu olin kartnud. Kui isegi mugud leiavad seda aaret logiraamatu järgi, siis geopeitur peaks selliseid mõistatusi une pealt leidma. Mulle kontseptsioon ja koht meeldis. Aitäh!
Väga mõnus matkarada, tänud peitjale siia kutsumast. Esialgu tundus mõistatus pisut ebamäärane, aga rajal kulgedes ja talvise metsa ilu nautides muutus varsti üsna mõistetavaks. Ilus koht.
Pisut kõhklesin, kas on mõtet siia tulla. Mõni on lumega leidnud aga logide järgi pole kerge aare. Tulime siiski jalutama. Kui poleks öeldud, et põrgu on 540m kaugusel, siis oleksime küll edasi kõndinud. Läheb fantaasiat vaja põrgu nägemiseks, veel rohkem väikse põrgu leidmiseks. Loogika järgi läksime edasi ning esimesel katsel jõudsime kohale, kiire leid loogilisest kohast, mu gps näitas 426m. Hea aare, tutvustab hästi kohta. Aare on leitav ka paksu lumega (võib vajada kaevamist), kui just kinni jäätunud pole.
No muidugi ei leia, kui valest kohast otsid. Täna otsisime ka enne valest kohast, siis läksime õigesse ja leid tuli kärmelt. Tehtud.
Kõigepealt käisime töökaaslaste ja giidiga ning kaks päeva hiljem tulime koeraga uuesti jalutama ja seekord ka otsima ja leidma. Läks õnneks ;)
Tänud matka eest, meetreid ei lugenud, sest paik varasemast tuttav, aardest ei teadnud siis. oma matkal kohtasin rebast ka.
Läksime nulli ja hakkasime loogilises suunas minema. Kui olime mõnda aega juba läinud, tuli meelde, et keegi mingeid mõõtmisi polnud alustanud, seega jätsime need meetrid sinnapaika ja jalutasime lihtsalt edasi, lootuses et mõni ettejääv koht sarnaneb vihjepildiga. Ses mõttes läks õnneks, et ühel hetkel leidsimegi ennast enamvähem õigest kohast. Panime siis puud õige nurga alla ja seejärel nimed raamatusse. Tänud peitjale!
Nullpunktis ei olnud küsimustki, milline see õige suund peaks olema. Läksime jalutama ja enam-vähem õigel kaugusel nägime enda arvates ka väikest koopakest. Edasi muutus asi hapuks. Tulid lahkarvamused õige tee ja suuna osas ning kõige tipuks hakkas tsipa külm ka, kuna tuul oli läbilõikavalt jahe. Lõpuks läksime ühes suunas edasi, uurisime vihjepilti ja logisid ning tuvastasime teise koha, mis ilmselt peaks olema teine koobas siis. Seejärel üks osutas õigele puule, teine toksis varbaga õiget kohta ja minu hüüda jäi "Leidsin!". Aitäh!
Seda aaret ma veidi pelgasin, peamiselt segasem tunduva kirjelduse pärast. Kohapeal oli asi lihtsamast lihtsam, jalutasin pärast kogu raja läbi. Aitäh!
Nullis olev parkla oli kaunistatud päikesepaisetega ja seega sobis teha siin peatus ja kuivatada ära telkimisvarustus. Seejärel kulgesime juhenditele vastavalt põrgusse. Teepeal oli ikka kahtluseid ikka üksjagu kas teeme ikka õigest ja otisme ettemääratud kohast. Piial oli taipu ja leidlikust kõige enam, tema leidis siis ka konteineri. Kogu matkatee tegime läbi. Nautisime teekonda täielikult, huvitav rada huvitaval maastikul.
Kuna matkasaapakesed olid juba jalas, siis sai ette võetud see ammu oodatud rada. Kõndisin ja lugesin meetreid, kõik klappis, põrgud missugused, pole kunagi näinud selliseid enne. Siis kõndisin edasi, lugesin meetreid ja miski enam ei klappinud. Pilti ei leia. Pidin juba looduslikku purret hakkama kasutama kui tuli parem idee. Õnneks viis see aardepesani. Oligi kõik täpselt nii kui pildil.
Aitäh mõnusa matka eest, seda oli mulle väga vaja!
Tundus juba, et kaotasime sihi silmist ning jalutasime niisama mööda rada ringi. Tüdrukud otsustasid teha kivide peal pilte. Üks hetk otsustasin korraks veel aarde infot uurida ning pilte vaadata, kui esialgu jäi pildilt tuttavad esemed silma. Vaatasime natuke ringi ja tuvastasime õige punkti kust pilt tehti ning seejärel ka aarde asukoha. Teinekord leiab aare hoopis sind :)
Tõeline põrgu org või siis vast juba nõiduslik koht. Langenud suured puud muudavad koha kuidagi nõiduslikuks. Aare korras ja kuiv. Tänud peitjale.
Kirjeldust lugedes olime pisut hirmul, et mis vimka Krahv siia meisterdanud on. Ja selguski, et päris muheda raja valmis teinud :) Jalutsime, lugesime meetreid ja jooksime omadega rappa. Õnneks püssi päris põõsasse ei visanud ja uus katse tõigi leiu. Aitäh, tore matk!
Pärast Õisu mõisapargiga tutvumist ja Mulgiraudtee 5 logimist sõitsime tänase päeva peaeesmärgi nulli. Nutitelefon mul miskipärast pilte ei ava. Seetõttu olin vihje kodus oma mällu salvestanud. Otsustasin, et püüan selle aarde leida ilma tehniliste abivahenditeta. Nii me siis läksime reas loogilises suunas. Kahtlen, kas minu suund teises pooles oli just see, mida peitja silmas pidas, kuid ühel hetkel jäi mingi kahtlane suur kuhi silmade ette. Ei olnud geokuhi, kuid kohta täpsemalt uurides tundus olevat sarnane mälupildis olevaga. Ja siis sattu pilk peidiku maskeeringule, ning geopeiturile oli kohe selge, et siin ta peab olema. Oligi. Sai logi ilusti kirja panna. Siin pean mainima, et kui ma seda aaret ei oleks leidnud, poleks ka midagi hullu olnud, sest matkarada ise oli põnev, minule täitsa tundmatu ja avastamata eestimaa nurgake. Sellist loodust ja huvitavaid põlispuid ei osanud ma oodatagi. Meeldivaid emotsiooni sai kuhjaga. Ja kuigi olin parklas igaks juhuks kummikud jalga pannud, siis tegemist on kultuurse rajaga, mida võib vabalt kingades läbida. Tänud peitjale meeldiva jalutuskäigu ja aarde eest.
Üldse polnud täna geopeitust ette nähtud, aga läks nii ja kuna ma Suure-Jaanist kaugemale ei viitsinud minna, oli Õisu täpselt õige koht:) Seda enam, et ma umbes sada korda olen selle mõtte juurde tulnud, et siin võiks ära käia. Parklas arutlesin omaette kummikute teema üle, aga jäi ära. Terve rada oli siiski valgete tossudega edukalt läbitav. Fikseerisin koopa ja liikusin sealt edasi. Vahepeal tuli mõte ka vihjet vaadata ja .... oujeee. Ainult geopeitus on sihuke teema, mis suudab mulle kuidagi enam-vähem veenvalt ära põhjendada moodsate seadmete vajalikkuse. Ühesõnaga sain ma jah mingit pilti vaadata ja üldse. Läksin ikka edasi, sest kui ka aaret ei peaks leidma, saab vähemalt ringi jalutada. Vaatasin seetõttu muidugi igasuguseid kahtlaseid kande, puid ja muid asju. Õige koht oli õnneks tänu ilmselgetele maskeeringutundemärkidele ka hästi tuvastatav. Vahepeal olid vist mugud loginud ja ühe lutsukommi järgmistele jätnud. Arvestades selle hetkekonditsiooni tuli see sealt ära viia. Kokkuvõttes väga mõnus käik oli. Kõrguste vahed ei olnud ju teab mis suured, aga ikkagi muljetavaldavad. Aitäh aarde eest.
Nojaa..eluteed on imelikud, "spetsialistid", kes peale kooli on tegelenud hoopis muude erialadega.:-) Väga ilus, müstiline ja noorusaegu meenutav matk. Suured-suured tänud peitjale meid siiakanti juhatamast!
Väga kihvt koht, piimanduse spetsialistidega koos sai nende omaaegseid paiku külastatud ja muidugi ka põrgus käidud. Tänud peitjale aarde ja elamuste eest!
Juhised järgisime korrektselt ning peagi olimegi aarde juures. See on nagu Paistu ürgoru niru teisik. Aitäh!
Loogika järgi sai suundutud õiget rada pidi kuni jõudsime pildil oleva kohani.
Tänud.
Kaaslane ei tahtnud esialgu siia tulla, aga kui selgus, et võsa alistamise asemel saab mööda matkarada jalutada ja ma rõõmsalt kinnitasin, et pole üldse keeruline, saime ikka tuldud. Ülimõnus jalutuskäik oli kevadises metsas. Põrgud said leitud, fikseeritud ja õiges suunas põgenetud. Mingi hetk hakkas küll tekkima kahtlus, kas me oleme ikka õigel teel ja kus on aare. Aare aga ootas meid täpselt lubatud kohas, kus kaaslase terav silm õige objekti tabas ja peidikut polnud seejärel üldse keeruline avastada. Väga nauditav jalutuskäik oli, ürgne on just õige sõna seda kohta iseloomustama. Siia tulen igatahes küll veel kunagi tagasi. Aitäh!
Järjekordne Lõuna-Eesti põrgu :o) Ja kui need põrgud sihukesed on, siis iga kell eelistan taeva asemel just põrgusse minna! Uskmatu pagan nagu ma olen... Olgugi need põrgud siis sügavad, vahest sünged ja tahumatud, lausa metsikud. Ürgne trollimets kahe sõnaga. Täpselt niisugune mulle meeldibki, igav ei hakka seal niipea. Mingi imal pehmo-udu, mida kõikvõimalike importusundite püha tõe kuulutajad müüvad, assotseerub mul isiklikult ideaalkoduga igatahes oluliselt vähem.
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg' < pagus 'maapiirkond'. Paganusteks st paganateks nimetasid algkristlased neid, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde.
Vatsis. Olen rahulikult pagan edasi ja uhkusega.
Kui kuskil veel mõnda põrgut näete, siis kutsuge (näiteks uue aardega) ja ma tulen! Põrgusse iga kell. Aitüma.
See on taas üks aare, mis on keerukana tunduva kirjelduse tõttu teenimatult kaua kõrvale jäänud. Seekord läksin jaole, täis otsustavust ja teotahet, võileib värskelt naha vahele tõmmatud.
Rada oli mõnusa lumekihi all, õnneks trepid siiski väga libedad polnud. Teel nägin palju loomajälgi, mis käisid küll mööda rada, küll üle selle. Leidus ka kohti, kus otse tee ääres oli innukalt kaevatud.
Ka koobaste juures oli hulgaliselt loomajälgi, inimeste omi mitte. Tegelikult tundus, nagu poleks see rada üldse ammu ühtegi inimlooma näinud. Ronisin ka üle/läbi piirde, et aru saada, kumb koobas suurem ja väiksem on. Märkisin punkti ja edasi.
Kõhklushetked tulid siis, kui rada hakkas mitmes suunas jagunema. Võtsin parimas usus ühe suuna ja järgisin seda, kuni meetrid täis said. Omajagu tiirutasin, üritades vihjepilte maastikuga kokku viia. Peaaegu nagu sobis, aga samas ikka päris mitte. Järelikult vale valik.
Proovisin natuke edasi minna ja ennäe, tegu ju ringrajaga. Peagi hakkas ka ilmselge vihjekoht silma ja leidsingi aarde. Tagasi tulin teist haru mööda. Autosse jõudes olin jälle näljane, samuti andis jalatsitest tõusev aroom märku, et olin tõepoolest loomaradadega ristunud. Kass pidi hiljem kodus nuuskides üsna pöördesse minema. Sellest markantseim näide oli muidugi kunagi Alam-Pedjal, kui sai meetrise läbimõõduga põdrapiserdustest läbi uhatud. Aga see selleks :)
Väga mõnus matkake oli ja kindlasti on see koht väärt külastamist. Aitäh!
Pildi järgi sai aare lõpuks leitud. Tänud!
Algus oli jah trööstitu, aga mida kaugemale parklast, seda ilusamaks maastik läks. Taevaskoda on mõeldud turismiobjektiks, aga see rada on oma ürgses ilus huvitavamgi. Aitäh!
Päris kena kohake tõesti ja ilus kordatehtud matkarada. Koobaste leidmisega polnud muret, aarde endaga oli veidi rohkem tegemist, sest autonavi näitab selliseid kaugusi vaid 50 meetri täpsusega. Lõpuks ta siiski välja tuli. Aitäh peitjale.
Mulgiraudtee juurest näitas kaart suht otseteed siia aga tegelikult lõppes tee kellegi hoovis ning peremees juhatas mu õigele teele tagasi. Matkarada tundus alguses suht tavaline aga mida edasi seda huvitavamaks läks ja ilusamaid vaateid nägin. Põrgust aarde suunas põgenedes tekkis küsimus, et kas see kaugus on linnulennult või mööda rada? Igatahes ühel hetkel tundus, et olen liiga kaugel aga otsustasin raja ikkagi läbi kõndida. Tekkis ka kahtlus kas õige koha ikka ära tunnen (äkki on aja jooksul nii palju muutunud?) aga see kahtlus osutus asjatuks. Tänud huvitavasse kohta juhatamast!
Uitasime põrgus nii- ja naapidi ja lõpuks tuli kokku 5 km rännakuid. Ütleme nii, et üsna napilt läks nende põrguelanikega, aga pääsesime siiski tulema. Oli mõnus energiakõnd looduses. Aitäh!
Õisu neljasest pundist viimane pidi meid viima päris põrgusse. Kontseptsioon sarnane ühele eilsele õpperajale. Ülesehitus ju sellistele radadele sobilik, sunnib rahvast läbima ja näitab paikkonda. Polnud just päris Taevaskoda ega Amata trail aga kevade lähenemist nägime piisavalt. Aitäh!
Mõnus matkarada ja ilusad vaated, otsisime koopad üles ning jalutasime suurema põgenemiseta lõppu. Peidukas jäi õiges kohas kohe silma, õnneks kõikide Sveni aarete otsimine ei olegi nii põrgu…:D.
Vaatamata sellele, et matkarada oli paras liuväli ning pakkus teravaid elamusi õnnestus meil siiski ühes tükis kohale jõuda. Loomulikult otsisime esialgu valest kohast, kuid peale vihjepilti uurides, tuli leid ruttu. Koht väga kaunis ning igati aarde vääriline.
Nende põrgutega on mul mingi eriline side. Kunagi sai Loodi põrguorust ühte aaret otsides kogemata teise otsa komistatud. Seekord oli peaaegu sama lugu – otsisime koopaid, aga leidsime hoopis aarde. Koopad jäidki nägemata. See mis siin täna toimus, on täiesti mõistusevastane. Polnud meil vihjepilti ega midagi, oli vaid teadmine, et tuleb suuremat koobast otsida ja sealt põgenema hakata. Viimast me aga ei leidnud ega leidnud. Ei teagi kaua me seal jalutasime, kui silma jäi üks koht, mis meenutas hiljuti ühest teisest kohast leitud aarde peidukat. Kuidagi iseenesest tõusis käsi, et vaataks korraks sinna ja ohhoo … Ärge öelge, et nõela pole võimalik heinakuhjast leida, mõnikord siiski on, eriti kui arvestada, et kogu raja peal oli häid peidukohti küll ja küll kuhu oleks võinud vaadata, aga sisetunne ütles seekord nii.
Tänud peitjale, et oli põhjust siia tulla. Koht on võimas - kärestikuline Vidva oja, kõrged ürgoru veerud, hulgaliselt mahalangenud puid – olime kui muinasjutumetsas. Selline tore lugu siis meiega jõulude eel.
Ilus jalutuskäik. Aitäh peitjale! V: kuuli, J: mänguasja
Tõeliselt mõnus matk- puude varjus jalutada... Tõsi- tõusud võtsid vanainimese võhmale, kuid õnneks on ka minusuguste pääle säälkandis üpris põhjalikult mõeldud- pingid olid praktiliselt iga tõusu lõpus :) Ja nulli lähedal suisa kena "parkla", kus sai lausa peaaegu et pikutada :) Ka aardeleid tuli võrdlemisi valutult.
Olin sellest Põrgus palju kuulnud ja palju lugenud, nüüd siis lõpuks jõudsin ka ise kohale. Põrgu leidmisega vaeva ei olnud, meetrite lugemisega sain ka enamvähem hakkama. Just enamvähem, sest jäin neisse kinni ja ei suutnud kuidagi õigeid puid leida. Sääsed juba puresid (kes on sel aastal ometi haruldused) ja gk hakkas igavusest lönti vajuma. Lõpuks mu silmad avanesid ja aare sai logitud. Uuhhh..
Ausalt öeldes ei saanud mina aru milline see väike koobas seal oli ja milline suur. Otsustasin põgeneda esimesse ette jäävasse suunda. Igaks juhuks fikseerisin asukoha. Mingi hetk tundus, et hakkan juba põrguvürsti vanaema kojale lähenema. Viimasel hetkel pöörasin otsa ringi. Seejärel silmasin seda, mida kindlasti tahtsin Õisu põrgus näha. Kaunis. Veel natuke jalutamist ja maastik hakkas sarnanema vihje piltidel tooduga. Aarde leid tuli ruttu. Logiraamatud avades tabas üllatus, kui avastasin et peitja on seal käinud minust 1,5 kuud hiljem.
Autos lugesin kirjelduse kõva häälega ette. Karbini möödus tee õndsas metsavaikuses, tagasi autoni oli juba lustlikum. Aitäh!
Ilus jalutuskäik talvises:)metsas.aare korras.Tänud
Põrgu oli täitsa olemas. Puid oli ka põrgulikult palju risti-rästi tee täis. EVEJ. Tänan.
Kui Mammule kodus ütlesin, et lähme koopa-aaret võtma, siis ta hakatuseks kartis natuke - mine tea, mis sorti koletus seal koopas pesitseb. Tee peal unustas Mamm kartmise peaaegu ära, aga koopa juures teatas jälle resoluutselt, et tema sinna sisse ei lähe. Olgu, leppisime sellega. Koletis kah välja ei tulnud, ainult väiksema koopa juures olid rebase? jäljed. Armastus on see, tuli lorilaul meelde ;) Aga siis panime jooksu, nagu kästud oli, ja jooksime suure kaarega tagasi 420 m peale (ok, minu geps arvas, et 434, aga olgu peale, suured puud). Ja senikaua kuni muu seltskond vaatlustega tegeles, sain mina jälle logi kirja. Tihe liiklus sealkandis viimastel päevadel, pea ülepäeva leitakse seda karpi. Ägedad kohad, suurim tänu näitamast!
Juba jalutuskäigu alguses hakkasime varakult otsima konteinerit ja sellega saime raja korralikult ära nähtud. Ilusti vaevanähtud selle matkarajaga ja see tegi eriti meeldivaks selle koha avastamise :) KUi minnes ei õnnestu leida, siis tagasitulles ikka õnnestub :)
Põrgulikult kuum oli tol hommikul hoopiski autos, ikka selles konditsioneeri ja ventilaatorita sidrunis. Põrgu ise oli meeldivalt jahe, väga hea koht sellisel päeval jalutamiseks. Raja alguses hüppasid mitu konna meile mõlemale vastu paljaid jalgu, lausa naljakas hakkas selliste valvuritega. Saan aru, et üks kord juhtub, aga järjest ja otse jalgadesse? Aga ei lasknud me end ära hirmutada ja rohkem tigedaid põrgulisi ei kohanud ka. Logiraamatus oli üks viimastest logidest austraallastelt, ilmselt seal ikka mingi läbikäik on - kui kellelgi vaja teisele poole maakera saada, alustage Õisust. Aitäh mõnusa aarde eest!
Ilusasti korda tehtud matkarada. Aarde leidmisega läks aega, aga leitud ta sai lõpuks. EVEJ
Geps eelistas ühte peidukat, aarde leidsin siiski teisest. Vahetust ei teinud.
Peale Õhulaeva aardeleidu suundusime Läti kuuski sasima. Seal kadus päevavalgus, kui ka rauges jõud. Jõudu sai ohtralt tangitud Mulgi kõrtsus, siis ei jaksanud end enam peaaegu liigutadagi ja jalutuskäik siin matkarajal kulus vägagi ära. Meeldiv oli taas siin olla ja vaatamata ohtrale lumele ja pimedusele veenduda, et siin on vahepeal palju vaeva nähtud, et koht kenamaks muuta. Tänan.
Kõndisime mõõda matkarada, kuni maastik hakkas rohkem vihjepilti meenutama. ühes kohas tabas silm väikese ebakõla looduses ja näpp hetk hiljem karbi. Ühe "põrgu" moodi asja me ikka leidsime, kas suure või väikese, ei tea. Aare korras. EVEJ.