Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lihtsalt üks koht mis tundus täiesti üksikuna ja lisaks oli seal hiiglama palju mustikaid. Tee sinnani oli peitmise ajal läbitav ka madalapõhjalisega. Logide põhjal võib teha järelduse, et enam nii lihtne ei ole.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
marjad (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1XDPJ
Logiteadete statistika:
192 (97,0%)
6
4
4
1
0
0
Kokku: 207
Kohalesõit oli päris hirmus ettevõtmine. Mitte sellepärast, et tee oleks olnud vilets. Ei olnudki tegelt väga hull, kuiv ja suures osas edukalt sõidetav. Hirmus oli just see ootusärevus, et kas järgmised 100m on ka sõidetavad. Igatahes aardest nii 200m enne ütlesid mul närvid üles, jätsin auto risttee peale seisma (lihtsalt lootes, et sealt risti pealt veel viletsamast teest äkki järgmise poole tunnikese jooksul ei tule kedagi - vist ei tulnud) ja käisime jala aarde juures ära.
Aaret otsisime kaua. Ikka väga kaua. Ainus põhjus, miks ei loobunud, oli see, et ma juba olin nii tubli ja siia kohale kärutasin. Madalapõhjalisega. Noorgeopeitur, kes mul kõige tugevama vaistuga on, ronis kivi otsa ja libises sealt alla. Sai natuke haiget ka. Vaist ei töötanud jupp aega. Kui jälle tööle hakkas, siis koondasime oma laiendatud perimeetri jälle kokku ja noormees tõmbas aarde üsna täpselt nullist välja. Koht isegi vastas enamvähem vihjele...
Aitäh peitmast! Tõepoolt on üks kivi seal selline, mille seljas mustikad end sisse on seadnud...
Leitud. Sai täna veel meres ka ujumas käia. Tänan siia kutsumast. Isegi mustikaid oli veel varte küljes.
Ei leidnud ka peale pikka otsimist. Tuleb kunagi uuesti tulla.
Tulime mööda rannaäärt Palli telkimisalalt. No siin ikka läks aega. Vihjet pole mõtet lugeda, lähimad enam-vähem vastavad asjad on päris kaugel.. Sest ikkagi pea 15 aastat tagasi peidetud ning selle aja jooksul ilmselt muutub looduses nii mõndagi. Mingil hetkel ikkagi lõpuks ka peidukohale peale sattusime. Mustikaid oli korralikult ning ka mõnusalt priskeid ämblikke. Peitjale tänud siia juhatamast!
Tegime saarel väikese rattasõidu. Saime asfalti, kruusa, liiva aga kulgemine oli igati mõnus. Aarded olid ainult boonuseks teekonnal. Aitäh.
Mustikad on paiguti päris valmis. Aarde positsioneerimine võttis veidi aega, aga lõpuks märkas silm peidukohta. Leitud ja logitud. Aitäh!
Kunagi oleme siin korralikult ikaldunud. Seekord saatsin Villemi jooksutiirule ja ise tulin vigade parandust tegema. Lootused hoidsin igaks juhuks väga madalal, aga vastupidiselt eelmisele korrale läks seekord väga libedalt. Tänud!
Hea, et geomobiiliga sai saarele tuldud, rannaäärne tee oli vahepeal korralik mudakas ja siis kuiv liiv.. Kivi ikka korralik ja tore, et aare siin on. Aitäh peitjale!
Kõigepealt tatsasime kõik rõõmsalt aardest mööda, sest silmi jätkus vaid mustikavartele - kahjuks läheb marjade valmimiseni veel aega. Seejärel hargnesime ja tutvusime võimalike peidukakandidaatidega ja siis sattusime ka aarde otsa - täpselt seal, kust olime alustanud. Aitäh peitjale!
Esimese hooga ei pannud aaret kohe tähele, kuid sai üsna kiiresti ikkagi üles leitud.
Suvisel ajal peale pikka põuaperioodi polnud ühtegi takistust ka madalapõhjalisega aarde lähistele sõita. Päris nulli siiski ei veerenud, sest metsa vahel on ka tore jalutada. Mustikad olid, kivi oli, aaredpurk ka oli. Aitäh metsa kutsumast!
PS. Peale logi kirjutamist märkasin, et see tore aare oli mu 3333-s aardeleid.
Aare paljastas ennast esimesest vaadatud kohast. Vahel on isegi kergem, kui vihjeid ei loe. Igatahes mõnus kiire drive-in vihmase ilmaga.
Otsisime kõigist vihjele viidatud kuivanud kohast. puu juured, kuivanud puunotid, oksad, kadakapõõsad, kivi oli ka täitsa kuiv täna, sammal oli veidi kuivanud ilmega. Tulutult. Pool tundi metsas müttamist, ajamas taga ise ka ei tea kust ja mida, majutusse laekumise ülempiir lähenes hämmastava kiirusega. Nullis polnud lõhnagi aardest. Võtsime kõne varemleidjatele, kes andsid jõudu edasi otsimiseks. Ja siis,kui olime juba loobumas, sattus aare teele. Me olime nii õnnelikud. Vihjet aarde peal ei olnud aga me panime. See oli Hiiumaa kõige raskem aare tänase päeva jooksul. Tänud
Leidsime küll ootamatult palju mustikaid (mis siiski enam kuigi hästi ei maitsenud), aga sama ootamatult jäi aare leidmata. Olime seal küll päris kaua ja uurisime enda meelest läbi kõik logide ja aarde kirjelduse ja vihjega klappivad kohad, aga lõpuks lahkusime siiski segaduses.
Hiiumaa on mu kustunud-lootustega-leidude-maa. See on juba ei tea mitmes. Iga kord, kui olen valmis alla andma, siis aare justkui avastab, et ta ikka tahab leitud saada. PS. Mustikaid on seal ikka isuga söödud. Tänud!
Ilus ja hästi hoitud. Aitäh :) vihje oli esmapilgul isegi nõutuks tegev, aga aarde leidnuna - “no muidugi”
Kuiva suveilmaga madalapõhjalisega täitsa sõidetav. 90 km/h kiirust ei kannata just arendada ja pikk loksumine võib õrnemast soost kaassõitjal lõpuks kopsu üle maksa ajada (või vastupidi). Selle vastu aitab korraks peatumine, et päikesekiirtes sätendavaid hiiglaslikke ämblikuvõrke imetleda, mustikaid süüa, aare leida ning edasi sõites veel kinnitus, et tee teises otsas ootab kena mererand.
Aare nime nähes olin valmis täielikuks mustikauputuseks. Eks ole ju teada, et Mina + mustikad = süda. EKs neid sai seal otsimise käigus põske pistetud küll, aga uputust neist päris polnud. Küllap neid kaua otsijaid on siin veelgi olnud, kellest igaüks mõne marja suhu pistnud. Vihje ei aidanud eriti, sest neid kuivanud asju oli seal palju ning eks aare tuli ikka välja alles viimase alt, kui olime valmis juba loobuma. Aitäh!
Sõitsime kõrvale ja jätsime automobiili teele. Vaevalt olime väljunud kui juba hakkaski meie taha ummik tekkima. Päris aktiivse liiklusega rada. Teeks ei tahaks seda nimetada. Madalapõhjalisega on labitav, kuid vajab julgust ja oskusi. Vihjest saime aru kui Külliki aardele koperdas. Tänud
Kui peatumiskohas oli nahavahe head ja paremat täis topitud, matkaseltskonna mugulised magama saadetud, siis tuli pisike printsess autoga magama sõidutada. Ja mis oleks parim, kui samal ajal saaks ka mõne lähedal oleva aarde ära logitud/üles leitud. Seega võtsime suuna Mustikakivi poole. Võin kinnitada, et tee oli kehv, kuid kuival juulikuu ööl 2014. aasta škoda Octavia läbib selle tee ilusasti, vaikselt, kuid läbib. Aarde juures oli vaja natuke taskulampidega ringi joosta, otsida ning võib öelda, et ka öösel annab see aare ennast näole. Logid kirjas, pisi geoprintsess tudub siis oli vaja ka kohaliku kirikuga ja surnuaiaga tutvuma minna. TFTC!
Hiiumaa 1.päev, õigemini öö. Jätsime pool seltskonnast Pauka puhkemajja ja otsustasime sõidutada väikese printsessi magama. Võtsime sihiks lähedaoleva aarde. Lagendikud mattusid uttu ja metsaalune läks pimedaks.Mina juba kahtlesin, kas tegime hea valiku, sest tee põrutas ja oli kohati väga auklik. Kivini siiski jõudsime, otsisime tükk aega taskulampide valgusel, kuni Marlen vihje ütles. Olin selle otsa juba mitu korda koperdanud. Mustikaid ei näinud, sest oli liiga pime.Tagasi pöörata ei saanud, seega sõitsime aina edasi.
Tänud aarde eest!
Saab ilusasti ka madalapõhjalisega. Vb tõukerattaga pigem ei soovitaks. Peidukoht paras pähkel. Aarde leidis esimesel georeisil kaasas olnud mugu. Talle oli vihje abiks, aga mul oleks ka sellga raskusi olnud. Lumega raske
Seda aaret otseselt plaani ei võtnud, kuid kuna valisime Waze järgi Pallilt Rebastemäele kõige otsema tee, siis suunati meid siia. Järsku märkasin suurt kivi ja sain aru, et vist võiks väikese peatuse teha. Tegime kaks ringi ümber kivi ja panime nimed kirja. Peale seda korjasime kaks karbitäit mustikaid teemoonaks kaasa. Tänud kena mustikakivi näitamast!
Oh seda teed. Saab madalapõhjalisega ilusti aga vabatahtlikult väga ei sõidaks
Mulle meeldib end ämblikuvõrkudega ehtida. Karta on, et kivi ümbruses peavad ämblikud nüüd kõva tööd vihtuma, sest senine töö ja vaev on kõik mu näos kinni. Kuna mu koordinaat hüppas siia sinna, juhindusin lõpuks lihtsalt vaistust ja leitud ta saigi =)
Meie geotuuri viimane leid. No johaidii, kus siin läks aega. Kuigi esimesena olime täitsa õiges kohas ja õiget objekti näppimas siis aare avaldus ikka oma 20-30 minutit hiljem, kui oli juba nii nii kiire praamile, et korraks tundus, et võime viimasest praamist sootuks maha jääda :D Aga kõige kiuste, tuli siiski ka siit leid ja meie jõudsime õnnelikult enne ööhakku veel ka mandrile.
Esmajoones ei suutnud otsustada, et millele peaks keskenduma, kas mustikate söömisele, ämblikuvõrkude vältimisele või hoopis aarde otsimisele :D Peale mõningast otsimist tõmbas Reet aarde välja ja saime jätkata mustikate söömisega. Aitäh!
Maskeering oli nii loomulik, et kohe kuidagi ei jäänud silma. Pärast vihje lugemist oskasin paremini vaadata ning siis tuli leid.
Mustikaid ei olnud, kivid ja aarde leidsime. Aare ilus, kuiv, hooldusevajadus maha?
Tee aardeni oli madalamat sorti autole täiesti sõidetav ja õnneks ei tulnud kedagi vastu. Aarde leiuga vedas ja läks kiirelt sest paar paralleelselt asetatud oksa aarde peal reetsid asukoha. Aitäh.
Täitsa lõpp, kuidas ma ei näinud. Vahtisim kõik pilud läbi, kuid aare silma ei hakka. Küll aga märkas lõpuks Saskia, peale seda oli imestamist küllaga, kuidas senini leidmata jäi. Aitäh!
Oleks isegi sellele peaaegu peale astunud, aga õnneks seda ei teinud ja leidsin päris ruttu konteineri. Tänud peitjale.
Aarde karbi kogu sisu märg, logiraamat peaaegu täis ja oli samuti märg. Kahjuks ei olnud vahendeid, et korda teha. Kuivatasime karbi seest lihtsalt ära. Järgmised võiks võtta kaasa väikse karbi, juhendi ja logiraamatu.
Möödasõidul kiire leid. Järgnevalt tuli mitu km ilusast mustikametsast läbisõit järgmise aarde juurde. Tänud.
Sõitsime läbi mustikametsa kivi poole. Kus siin võib ikka hea mustikasaak olla. Tänud.
Leitud ja logitud kiiresti. Logitaamat niiskust saanud aga sai kirjutada veel.
Tee siia õnneks ei olnud raskesti läbitav, küll aga olin logidest lugenud, et raskesti leitav. Nii ka oli. Lõpuks leidsin krõpsu järgi - olin karbi kaane puruks astunud. Uut küll ei olnud, aga teibi tuuning aitas siin hästi. Kõik jäi tipp-topp korda.
Seda aaret poleks küll ilma õlekõrreta üles leidnud. Sain teada objekti, mille juures aare on ja peale seda sain aaret veel viis minutit otsida. Maskeering oli täiesti loodusega sulandunud. Minu arust võiks geokuhi mingilgi määral ümbritsevast eristuda, et vältida asjatut sambla kakkumist. Aitäh!
Siin ei hakanud küll miskit silma ... ei mustikaid ega aaret :) vahva koht iseenesest. Täname!
Leitud. Mustikaid hetkel pole aga aare ja kivi olid olemas. Maskeeringi reetis ka natukene. seega ma muutsin seda natuke ;) ;) Kuivatasime ka karpi ja logi raamat oli natukene niiske.(J) Pasunaga Smurfi. Ei võtnud midagi :D
Ma arvasin et kivil ongi selline nimi, võib-olla ongi. Mina logisin, Viive sõi mustikaid. Aitäh!
Hiiu tuuri kolmanda geopäeva viimane aare. Sõit metsavahel asuvasse pimedusse sõnjalgade vahele oli juba ise paras elamus. Kivi juures oli mustikaid küll, aga neid oli vist selleks päevaks juba päris palju söödud. Ümbritsev pimedus soosis ka geopimedust. Lõpuks saime aarde siiski kätte. Aitäh!
Pimedus tegi oma töö ja enam polnud leidmine nii lihtne. Lõpuks ikka kaaslane märkas. Tee täitsa läbitav ka tavalise autoga. Tänud!
Hiiumaa naeratama 29/57. Mustikaid oli siin ikka nii, et mustas. Pistsime mõned suhu ja logisime.
Raske on see korilase elu, kui alles 2 päeva pärast koju jõuad. Saab ainult suhu korjata ja ohkida.
Kiire leid ja logi kirja. Siin sai ka natuke pikem mustika peatus tehtud. Tänud.
Kahju , et kiire oli. Oleks tahtnud neid mustikaid ka korjata aga kuna hommikul olin natuke korjanud pidin nendega leppima. Aarde logiraamat oli niiskevõitu. Aega kuivatamiseks polnud nii et läks niiskelt kotikesse tagasi kahjuks. Aitäh peitjale.
Super vahva koht, kiire leid. Enamus ajast ajasin kahe käega mustikaid suust sisse. Logiraamat üsna niiske ja kehv kirjutada!!!
Mustikaid kahe suupoolega mugides saime lõpuks ka aarde logitud.Tänud!
Aarde nimi oli kohale igati sobilik. Mustikaid oli meeletult. Nüüd tean, kuhu järgmine kord siin kandis korjama tulla. Aitäh!
Ei oskagi kohe öelda, kas leid tuli lihtsalt või mitte? Minu jaoks ilmselt lihtslat, aga Ele jaoks mitte. Olin suutnud auto nii hästi ära parkida, et nii nagu kõrval istuja ukse avas, herilaste käest ta neli sutsakat sai. Terve mets kajas :)
Päeva esimene. Autoga kenasti ligipääsetav. Ootame põnevusega marjahooaega. Kindlasti tuleb tagasi tulla. Paistis viljakas metsaalune olevat :) Tänud peitjale.
Vihjest oli abi tõesti. Muidu kippus gps tiirutama. Jälle koht, kuhu niisama ei satuks. Logiraamat oli pisut niiske!
Jaa, seesama Martini logis mainitud madaldatud bemm oli parasjagu antud minu käsutusse, nii et kõige rahulikum see sõit siia just ei olnud, aga väikese põhjakraapimise kiuste saime ikkagi kohale (vahemärkus: muidu maasturimehena tõmbas sellise autoga metsateel sõitmine ikka täitsa juhtme kokku).
Mustikad hakkasid just valmima ja ülemäära palju neid veel ei olnud, aga seevastu mõni metsmaasikas õnnestus ikka põske pista. Ilus mets siinkandis.
Aitäh!
Suvel on hea, isegi madaldatud bemm lohises siia ilusti kohale. Kivi oli aus, mustikaid leidus ka mõni. Aitäh!
Mustikahooaeg veel käes kahjuks polnud. Oleks olnud mõlemale üks mustikakivi. Tegime kordamööda ringe ümber kivide kuniks tuvastasime aarde. Tänud!
Leitud ja logitud. Lisaks logiraamatule sisaldas karp ka vett. Kuivatasin niipalju kui sain. EVEJ.
Tee siia läänest itta on madalaga liiga pikk. Läbitav, aga lihtsalt liiga pikk. Marje leidis aarde puhta iseseisvalt. Kuivatasime seda pisut, logiraamat oli niiske. Panime katkise asemel uue minigripi. Pudi-padi parendasime veel. Tagasi peites leidis Moor kivilt ka paar ekstra nänni, mis kellegi poolt aardesse tagasi polnud pandud. Panime tagasi. Nüüd kärab küll. Muhedaid mustikaid!
Aardeni viiv tee oli jahimeeste valve all. Ja neid oli päris palju. Tegime kindlaks, et meid ei jahita ning suundusime edasi aarde juurde. Kohapeal läks üllatavalt kaua. Ei olnud ühtki silmnähtavat geokuhja. Lõpuks sai siiski leitud, ehk nüüd jäi natuke silmatorkavam geokuhi.
Esialgu juhatas GPS mitmete teiste vihjeobjektide juurde. Olime juba lahkumas, kui ebakõla silma jäi. Ja aardekarp selle taga. Tänud.
Pugisin mustikaid heal meelel. Loodan, et suu väga must polnud, kui järgmise aarde juurde jõudsime.
GC 1201 / GC 1421
Suur jurakas kivi, ümberringi mets täis mustikaid. Ilus oled Hiiuma, kui nii võib öelda vaid.
Esimese hooga otsisin vale vihjele vastava objekti juurest. Lõpuks panin masinale antenni sappa ja sain parema koha, kus aare end peitiski. Võtsime aardest kaasa kummituse ja lisasime omalt poolt mirkoskeemi. Teel küll midagi häda ei leidnud olevat. Lähenesime Luidja poolt ja lahkusime Kõpu suunas. Aitäh peitjatele.
Liikusime siia Kõpu poolt. Polnud teel häda midagi, võib-olla üks tõsisem koht, aga ka see on väikese autoga ilusti läbitav. Vähemalt kuival ajal.
Aare leitud kergelt - peidukoht kiirelt avastatud. Aga raskelt - mustikad segasid tõsiselt otsimist :)
Tänud!
Oli vast tee, aga mustikaid on Hiiumaal palju tõdesime taaskord, kui olime kivini jõudnud. Aare paljastus ka tänu vihjele kiirelt.
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 41/64. leitud
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 41/64. Sõitsime autoga kohale ja uurisime kive lähemalt - üks suur ja teine väike...
Päris kiire leid oli. Aga kuna sai maitsta ka kivimustikaid, noh siis oli elu ju lausa lill
9/28 Mustikakivi/Blueberry Stone 21 August 2013 10:18:00 Found it Selle päeva esimene aare. Täna õnnestus tänu kuivale ilmale ja kindlale pinnale ka meie madalaga aarde kõrvale saada. Äkki sai tee valik normaalne. Teiseltpoolt kust välja sõitsime oleks ehk kahtlema hakanud kohe. Aare leitud, suud siniseks värvitud jätkasime geotuuri. Aitäh!
Keegi oli suured mustikad suure sõela abil ära roobitsenud ja järgi olid vaid väikesed. Kivid olid seevastu väikese sõela abil ära roobitsetud, järgi olid vaid suured kivid. Seega, mööndustega võib see aare ka hetkel kanda Mustikakivi nime. :)
Mind ikka täitsa huvitas, et millise aarde need Lingid ühiselt küll peitsid. No selle nägin ära. Kuid mis valu ja vaev neid Hiiumaal just sinna ajas, sellest ma ei saa aru siiani...
Kohale sõitmise vaeva nägid minu eest ära Alex ja Kirsike ühisel nõul ja jõul, said hakkama küll. Seega, täitsa talutavalt läbitav tee. Tagaistme arvamusena pädev hinnang. :D
Aitäh Lauri ja Sven! Aare OK. EVEJ
Sattusime sinnakanti ja kuna ma ka autopeal olin, siis käisime selle aarde juurest läbi. Ülejäänud sõid mustikaid seni kuni mina logisin. Ning, kuna me kõik oleme seal juba korra olnud, siis peame tõdema, et mustikaid seal küll enam nii palju ei ole kui kunagi oli.
Kaardilt tundus päris normaalne tee olevat, kuid osutus katsumuseks. Edaspidi otsustasime nn kruusa vältida. Aare leitud. Enne logiraamatu avamist oli ennustusvõistlus, kes logis enne meid. Kõigi vastus oli õige...Mauno&Helen.
Teel Mustikakivi aardeni jäi meie teele üks külili sõidetud rästik. Ei tea kuidas ta suutis nii vähese liiklusega teel auto alla jääda... Aare oli olemas.
Tänane esimene otsimine ja ka leidmine. Juba laagriplatsilt lahkudes otsustas geps meile näidata lihtsalt mittemidagit, või siis, kui midagi näitas, oli see väga kahtlase väärtusega. Aarde juures pakkus ta samuti nii umbes 30m raadiuses igasugu vihjeobjekte, mitte aga seda õiget. No läks ikka oma veerand tundi ära, enne kui peitjate nimesid arvestades rohkem kui kummalisest kohast peidiku avastasime.
Mustikaid oli kivi ümbruses mõned jah, kuid ilmselt kuiva tõttu sellised suht kribalad. Veel hommikul olnud mõtted siin tunnike veeta ja marju korjata hajusid, see oleks natuke sunnitöö moodi olnud.
Lilbi juures oli kaks võimalust - kas minna Glashütteni tagasi ja siis läbi Batjuška Mustikakivini või minna läbi Kõrgessaare. Valik langes kindlalt Kõrgessaare kasuks, kuna seal oli enamus teest asfalt. Teisel juhul oleks olnud enamus kruus ja kruusa ma ei tahtnud enam üldse näha. Oli küll 2km pikem maa, kuid see polnud oluline. Asfalt oli põhiline. Kõrgessaares tegin ka puhke-, söögi- ja joogipausi ning edasi Luidja poole. Poodi ei läinud seekord. Lõpp oli muidugi kruusakas. Kivi juurde jõudnud, silmasin kõige pealt neid suuri mustikaid. Ma ei ole kuskil nii suuri näinud, pea sentimeetrise läbimõõduga kohati. Paned paar tükki suhu ja oligi suu täis. Edasi otsisin natuke aaret ja ei leidnud. Siis otsisin veel, siis juba suuri mustikaid. Lõpuks tuvastasin nullist natuke eemal ka aarde ja sõin veel ja veel mustikaid. Aitäh!
Mustikaid oli parasjagu söömiseks ja aare oli kenasti leitav.
Kaardi järgi oli märgitud aardeni minevat pisikene metsatee ja olin juba valmis auto asemel aardeni minema jalgrattaga. Tegelikult polnud teel häda midagi ja autoga lähenemine õnnestub mõlemast suunast.
Aarde leidsime kiirelt ja siis sõime isuga mustikaid. Küll on ikka head marjad. Aitäh, tänud peitjale!
Käisime ratastega. Luidja poolt peale, Mägipelt välja. Linnaratta jaoks oli liivane tee kohati üsna kehv, laiem rehv oleks abiks olnud. Aarde leidsime üsna kähku, mustikaid seekord mitte. Tänud peitjale.
3.veebruaril 2013 käisime seda aaret otsimas, jalgsi läbi lume, aga ei leidnud. Nüüd sai autoga ilusti mõõda metsateed sõita ja siis mustikaid süüa. Natuke vaatasime ringi ja leidsime! Panime logi kirja, v:puust putuka ja J:Grillfesti märgi 2013.a. Tänud.
Kõpu poolsaare tipu poole suundudes oli esimeseks sihtpunktiks Mustikakivi. Aardeni sai lähenetud mööda kilomeetreid metsateid – kuival aastaajal täiesti läbitavad, kuid madala auto põhja all oli rohukrabinat pidevalt kuulda. Põhimõtteliselt siis kivi kõraval peatumise järel kulus veidi aega et aare oma maskeeringu alt üles leida. Oli teine veidi niiske, aga ei midagi väga hullu. Tänud, EVEJ.
Olles lugenud, et madalapõhjalise autoga tee peal hätta ei jää, keerasin maanteelt kõrvalteele. Päris kobe tee oli, pole midagi halba öelda. Huvitavalt kasvasid aarde juures mustikapõõsad, kahjuks mustikaid veel ei olnud. Olles mõned ringid antud piirkonnas, kasutasin viimaks vihjet ning seejärel leidsin aarde üles. Mõnus maskeering peal, sellepärast ei pannudki tähele. Aardega kõik korras, tänan! Siit sai liigutud Kõpu aarde juurde edasi, tee vahepeal oli natukene kehvem, üldjoontes hästi sõidetav.
Kõpu aarde poolt lähenedes oli natukene kurb, kuid igast august ning künkast saime oma masinaga üle. Edasi sõites oli tee natukene vastuvõetavam. Aarde leidsime ilusasti üles. (17/21)
Kui kõik kirjutavad, et siin on palju mustikaid ,siis tuli ka isu mustikate järgi. Meeltesegaduses valisin aga otsimiseks aja kus mustikaid pole, no otsi niipalju kui tahad. Õnneks oli kivigi olemas. Ja veel parem , et ka aare ootas ilusti, et ma ta üles leiaks. Tänud mustikametsa juhatamast !
Tegime jalgsi matka, toonus kasvas nii mis kohin, aga aaret ei leidnud. Tuleme tagasi !