Kui nii palju mitteleide on olnud, on kas vesi aarde minema viinud, või on ta kohas, kust ilma konstruktsioone lõhkumata teda kätte ei saa.

Ei taasta.

Kuni kontrolli, taastamise või kevadkoristuseni muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Midagi silma küll ei hakanud. Kuna ilm oli erakordselt jube, siis väga pikalt seal jaurata ka ei viitsinud, kuna aare on suure tõenäosusega nagunii kaotsis.

Tükk aega on viimasest leiust, vajab kontrolli!

Kihnust tagasi tulles sukeldusime uuesti otsimisse. See kord viskusime mina ja Olja vee piirile turnima. Kompisime ja silitasime objekti. Äkki jäi mulle midagi pihku, tõmbasin rõõmsalt välja - puhtaks lutsutatud haugipea. Eelmine päev üks õngitseja just rääkis suurest pesakonnast minkidest, ju oli see nende kraam. Aardekarpi me ikkagi ei leidnud.

Otsisime ja otsisime, ei leidnud. Vaatasime, et ka kodukal puha sinised näod, otsisime ikka edasi. Lõpuks ma ei pidanud vastu ja helistasin omanikule. Tema oli veendunud, et aare peaks alles olema. Saime täpsemad juhised ja Jaak sukeldus otsima, aga ei midagi.

Ei leidnud, kuigi sai proovida mitmeidki kehaväänamisvigureid.

Nägime vaeva, kuid aaret mitte!

Otsisime, mis me otsisime, ju siis kehvasti otsisime, ei leidnud :(

Hästi peidus!

Oli aega otsida nii maa pealt kui veest, aga karpi näppu ei jäänud. Koht oli kena niiet tänud näitamast.

 1 

Jätsime geomobiili "poe" juurde ja jalutasime sadamasse. Seal olid kaks autot endale pesa teinud, aga inimhingi lähikonnas polnud ning nii sai rahulikult otsimisele keskenduda. Oleks aga siis vaid keskendumisest piisanud. Natuke kai peal pea alaspidi kõõlumist ja sai selgeks, et see tegevus küll edu ei too. Peagi läksin vee äärde inspekteerima ja mõtlema, et kas nüüd ikka peaks midagi tegema või ei... Kaaslane oli õnneks kiirema mõtlemisega, siuh-säuh jalavarjud ära ja minek. Jõudsin veel röögatada, et see on libe, kui algasid aukartust äratavad piruetid, mis siiski kuivalt lõppesid. Nüüd loen siin logisid ja tõden, et oleks võinud ikka märjalt lõpetada, siis poleks nagunii enam vahet olnud ja oleks ehk aare ka end ujuvasendis näole andnud. Koht oli aga mõnus looduse ja ilma nautimiseks, nii et tagasitulek pole ka halb mõte.

Aega oli ehk pisut vähem kui vaja, kuid aare igatahes silma ei jäänud.

Akrobaatika ei aidanud, aare jäi peitu.

Sadamas käis just saagi jaotus. Ei näinud eelmise päeva jooksul Manilaiu ja Kihnu peale kokku nii palju autosid ja inimesi kui parasjagu oli sadamasse laekunud. Boonuseks oli täpselt nulli parkinud veel ka üks kalapaat. Otsimine näis võimatuna ja pidasime targemaks lahkuda

Jälle on mind kodunt välja lastud ja olen täna läbi käinud 18 km. Rippusin seal nagu ahv palmipuu otsas küll õiget pidi ja küll pea alaspidi. Nu aga kõigest sellest oli vähe kasu, aare ennast ei ilmutanud. Eks siis on jälle põhus tagasi tulla.

Mis siin ikka kommenteerida. Kui vesi soojem, siis mina julgem ;)

Aega läks, aga asja sai. Roomasime ja kõõlusime sealses kõrvalises kohas mõnuga: justkui oleks tegu timixi aarete otsimise välipraktikaga (nüüd peaks saama igal timixi sillal hakkama, vist :D ). Aitäh ;)

998-s aare.Leitud kohalikku abivahendit kasutades ;-)

Ei tulnud lihtsalt. Üksjagu sai võimeldud, selle viimase sai eriti selgeks Margus. Aitäh!

Ah, oleks siis kohe öeldud, et Timixi aare. See ütleb ju kõik . . :)

Käisime kuu aega tagasi tekkinud ideed kontrollimas, toimis väga hästi, kuni ... aardekarp libises oma peidukast võtmise käigus käest ja kukkus vette. Ain ohverdas siis ennast Neptunusele ja sättis kõik täpselt ja kuivalt oma kohale tagasi. Väga kaval lahendus oli asjale mõeldud, aitäh!

Leitud. Tänud peitjale!

Niisked varbad tõid leiu :)

Leitud.

Sai peale Kalapäeva aaret ette võetud, esialgu kõõlusime siin ja seal kai ääre peal,kui see tegevus vilja ei kandnud, peilisime kaardi abil välja selle kai osa, kus aare olema peaks ja jätkasime otsinguid. Leidsime küll kai alt aardest põgenenud pliiatsi, kuid jätkuvalt ei midagi. Lõpuks võtsime kuulda eespool olevat kommentaari ja saatsime ühe liikme vette, veel jupp aega otsimist ja lõpuks näkkas. Kuna aardes nänni polnud, aga otsida andis, siis jätsime järgmiste aardeküttide motiveerimiseks aardesse roosa käevõru, ja võiski meie suplev kaaslane karbi omasse kohta tagasi pista.

Kõige pealt sai leitud ilmselt eelmisel leidjal karbist välja pudenenud harilik. KAhjuks oli võimatu saada seda harilikku kai vahelt kätte. Kohe oli selgem kust täpsemalt otsida. Meie leid eeldas siiski enda märjaks kastmist. Parandatud sai ka karbi peal nimi korrektseks.

Kahjuks leidsime kai alt ainult musta surnud kassi ja ühe linnu ärasöödud pea, aardest polnud lõhnagi. Tagasiteel tekkis aga veel üks idee kuhu oleks pidanud vaatama. Teostame selle siis järgmisel korral.

 1 

Ma arvan, et kai talad, lauad ja muud konstruktsiooni osad said tänu meie seltskonnale oluliselt puhtamaks täna. Aardevalvur viskas ka meile vahepeal pilgu peale. Kui kõik kohad olid korduvalt kontrollitud tulemusteta jäi silma veel üks koht kuhu näpud pista ja seal ta oligi. Tänud peitjale!

 1 

Vägisi kiskus asi juba sinnapoole, et tuleb leiduda jadasse ka üks sinine pannkook. Kohalik must karvakera tuli ka kiiruga, suure kolistamise peale koju ja pistis pea aknast välja, et sissetungijatega tuvust teha. Ülemäära kaua me teda siiski ei tülitanud. Tegime karbile veidi teibi tuuningut ja lasime loomal rahulikult õhtust veeta.

Usaldasime samuti infot, et maaomanik meid maha laskma ei tule. Kohapeal, kui sai selgeks, kust otsida tuleb, ma natuke isegi turnisin, aga lõpuks loobusin. Ma olen vist piisavalt mugavaks läinud, kuna eelistan otsida neid aardeid, mis ootavad leidmist. Samas paik oli ilus, oleks sinna kohe pikalt jäänud.

Kohapeal läks palju aega enne kui aarde kätte sain.

Tänud peitjale :)

 3 

Esialgu hirmutas sissesõidul olev silt ära, aga usaldasin kirjelduses olevat infot, et omanikuga on aare ja selle otsimine kooskõlastatud. Eks siis panin nulli paika ja hakkasin kõikvõimalike ja võimatute nurkade alt vaatlema. Nii sain hulga kohti välistada ja jäid ainult need kõige põnevamad. Edasi veetsin aega pea alaspidi üle kaiserva rippudes ja käsi imelike nurkade all igasugu nurgatagustesse toppides. Lõppskooriks jäid roostesed käed ja null aaret. Vette ei tahtnud seekord ronida, aga küll see aeg ka tuleb :) Aitäh sellegipoolest, päris pull oli!

Leitud ratastel Kihnu-Manilaid nädalavahetuse tuuril.

 2 

Olles just naasnud Kihnust ja Manilaiult püüdsime veel viimaseid valgusekiiri, et see ning Pootsi aarded üles otsida. Siin ei olnud hingelistki, ei paate ei inimesi. Saime rahus otsida, ja seda läks meil ka tarvis. Aega kulus kamba peale nii, et enam ei olnudki väga valge. Kui H6besaba silmas saarmast, siis me kohtasime täiesti nullis tukkuvat pisikest nahkhiirepoissi. Püüdsime otsida teda segamata. Lõpuks, kui peitja kirumine hakkas viisakuse piirini jõudma, tiris Mihkel karbi välja. Ma olin teist samasugust peidikut katsunud, aga mitte seda. Tagasi pistes tundus karbil nagu midagi puudu olevat. Seni kuni Miki Alexilt asja uuris, leidsin mina ka lisavidina üles ja püüdsime selle karbi külge tagasi panna, aga ega ta taha püsida. Samas on aare mõistliku kehaväänamise korral ka selleta kättesaadav. Leidke siis teiegi. Null on ka täpne.

Tahaks peitjale ühe korraliku.. aitähi öelda. Koht on tore ja vähemalt täna vaikne. Aare (minu jaoks) ehk vaid pisut liiga raskelt leitav/kättesaadav. Aga vähemalt peaks tänu sellele püsima igavesti :-) EVEJ.

Ei läinud siin lihtsalt ega ka kiiresti. Kõhutasin päris mitmes paigas enne kui suht koba-peale miskit näpualla jäi. Kuna käed lühikesed ja töntsid, siis tuli teha ronimisharjutusi, et tops välja sikutada. Ei tulnud ta lihtsalt ei välja ega läinud ka hästi tagasi. Lõpuks siiski õnnestus endine olukord taastada. Tänud!

 4 

Armas... Panin nulli paika ja hakkasin otsima, nii siit kui sealt, mitte ei jäänud pihku, kartsin koguaeg end märjaks ka teha... Ühel hetkel uurisin varemleidnu käest, et kas otsin õigest kohast, sain jaatava vastuse, lisaks soovitati ka "paljaks võtta" ja nii läheneda... Mitte ei soovinud seda soovitust täita ja mässasin veel seal edasi... Kuni lõpuks tegingi nii nagu kästud, logi naksti kirja, vesi oli mõnus ja tuju hiljem veelgi parem :) Tänud Timix :)

Varustus kaldal...

 1 

Painutasin ja ronisin, aga ei midagi. Lõpuks sirutasin oma käes kai alla ja hüppasin ehmatusega eemale, sest vastu vaatas saarmas, kellele jäi minu tegevus üsna mõistmatuks. See aare jäi küll painama :)

 3 

Jõudsime siia päikeseloojangu aegu, aega ülearu palju polnud. Õnneks oli sadam vaikne, kedagi liigset ei olnud, seega saime muretult tegutseda. Hoolimata meie suurest kogusest entusiasmist venis me otsimisprotsess ja venis ja venis. Kuni siis kadus ka andmeside ja me ei suutnud selgeks teha, kummal pool maja see nüüd siis olema peab. Üks oli selge, et see peab olema meie jalge all. Sai siis seda kaid hoolega poleeritud, küll alt ja küll ülalt. Kõik tiimiliikmed ükshaaval ja koostöös. Ühtäkki eriti madalat profiili võttes avastasin, et mul p... märg. Kuidagi märkamatult jah olin suisa väga madalaid korruseid kontrollimas ja läks siis nii. Õnneks oli riideid rohkem kaasas :)

Ja ei ühtki särge.. aardeleidu ei kuskil. No nii ei saa ju! See ju on siin! See on all! See ei saa nii raske olla! Ole sa neetud, kuidas nii saab :) Siin ei ole miljonit peidukohta, isegi poolt milli mitte. Ja kõik on juba üle vaadatud. Ilmselgelt mitte päris KÕIK.

Ja siis, lõpuks kala näkkas. Siiski, oli olemas, jäi landi otsa ehk mu sõrmede taha. Mnjaa.. võtab ikka kiruma küll. Aga samas, ära tegime! Isegi märg tagumik ununes ja suud venisid kõrvuni. Ei mäletagi nüüd enam, aga tundub, et me tegime siis STF-i. A mis tähtsust sel enam, peaasi, et leitud!

Kohtume taas! Tänud!

Meie saabudes lasti paati vette ning omanikud hakkasid seda poleerima ning ei kavatsenud niipea merele minna. Otsisime, kust saime, kuid igalt poolt ka ei saanud. Seekord ei leidnud.

 1 

Ei olnud meil eriti aega seda sadamat põhjalikult imetleda. Taevasse kerkivad süsimustad pilved tekitasid tugevaid kõminaid ja välgunooled olid mul rohkem tähelepanu keskpunktis. Kahjuks fotikasse neid püüda ei õnnestunud ja nii jäi fotikasse püüdmata ka see hetk, kui Alex üliõnnelikuna aardele küüned taha sai. See üks lisavidin tundus seal karbi küljes tiba ausõna peal püsivat, kuid loodan et peab vastu. Panin meie nimed siis esimesele reale pidulikult kirja ja kuna see aarde väljavõtmine Alexil nii kenasti välja tuli ;)siis sai ta selle ka sama kenasti tagasi panna, sest minul tekkis vastupandamatu soov autosse punuda, sest ega äikesega nalja pole ;). Õnneks pääses ka Alex enne autosse kui piksejumal oma käsilastega lähemale jõudsid. Minu jaoks on vee ääres sellise ilmaga küll ilus olla... kuid ikkagi pisut hirmutav .

Tänud peitjale!

 2 

Varsti olen ma vist kõik "hellitusnimed" Timixi kohta ära kasutanud aga siia veel jagub üks: olgu tal nii riukalikud asjad kui tahes, koordinaat on täpne(erinevalt minust ja raskused kah), kirjeldus ei tekita kõhklusi(küll ainult kahtluseid) ja kui kohaliku terrritooriumi valdajaga on kokkulepe olemas, jääb vaid tunnustavalt noogutada ning õlale patsutada...päris hästi õnnestunud värk! Just eelmise aarde juures kirusime Tanelit maapõhja ja kaugemale, sattusime ülalt-küljelt ja alt tuleva mere kätte ning nüüd peitjat vaadates oli see hoopis Erko(tunduski veidi imelik, et maastik veidi karmim kui number kirjelduses)ja siin oli turris turjakarvadel enda libistamine aarde pessa nagu lapsemäng. Oma töntsakate näppudega sättisin ka karbi tagasi, ainus mis veidi painama jäi, et kas välja võtmist lihtsustav vigur ikka peab vastu talveni? Vähe "kaalukamatel" on ka mujal parameetrid tiba suuremad, aga õnneks on keskmine geopeitur osav ja painduv ning mina esindan pigem äärmuslasi :) Aitäh Tanel! Puhtad logiraamatud on kirss tordil vahest...

Ma arvasin millegipärast, et koha nimi on Lau, kui keegi viitsib, võiks konteineri peal ära parandada.