STR Saareküla

Ilusa ilmaga matkatud. Aitäh

Täna oli SRT nautimisest kaugel, vaata et kummikutegagi kinni ei jää. Infotahvel oli kuskil seal järgmise kurvi taga kui tagasi keerasin

Siin sai ka pikem matk ette võetud. Kuna Lehmapelgurid läksid rivist välja, ehk neid ei lubatud enam teha, siis tulime hoopis siia. Ja mis sa oskad öelda - need Saare aarded on kõik sellised, et jalutuskäik pargis. Niidetud rada lookleb ja aint mine. See polnud siin esimene selline. Ja nii me siis läksimegi. Koordinaadid saime ilusasti paika ja liblikaid ja lilli vaadeldes looklesime siis ennastki aardeni. Mõnus jalutuskäik, aitäh.

ma saan aru, et juhtub, aga miks alalõpmata ikka minuga. No igatahes sammud said täis astutud, hea seegi. Käisime raja läbi, nägime igasuguseid infotahvleid, enamuses väikseis ja ühte suurtki, aga see polnud teps mitte seda nägu, nagu pildi peal on, vaid sarnane parklas olnule. No võta sa kinni, mis taas valesti läks. Aga astuda oli mõnud, õhus on kevadet ja hirved kepsutasid peaaegu et nina alt läbi. Hea, et oma geokoeral õigel ajal tutist kinni sain, muidu oleks ta meelsasti nendega koos minema kalpsanud. Edasise teekonna läbis ta juba ontlikult paela otsas.

13728.

Jailbreak ‘23

Eelmine kord saarel olles pidasime siinselt vist liialt pikaks jalutuseks. Tegelikult saime viisakalt lähedale ja infotahvli juurest eriti mõnusa kõmbi mööda teerada kenasti hooldatud puisniidul linnulaulu saatel. Täiesti ootamatult imeline jalutus oli, illos värk.
Aarde olid küll juba kõik sõbrad ära leidnud, vana ju ka juba. Leid lihtne ja tagasitee sama tore. Uskumatu, et ikka nii suuri alasid hooldatakse. Aitüma Leviale kena paiga ja ka GP lehel olemise eest! Aardega kõik parimas jonksus.

Rattatuur. Lõpus aare ilusti kaugele näha. Veidi nurk irvitas , avasin siis luugi ja panin kohe ka jooksu. Karp potsatas maha ja peidukast süstis välja hunnik herilasi...Lasime neil rahuneda ja õngitsesime karbi nende ulatusest välja. Nimi sai kirja ja peitjaga kokkuleppel jätsime karbi põõsasse. Tänud

Oleme mitmeid kordi siit mööda sõitnud, aga ikka on mingi vabandus olnud, et mitte seda aaret otsima minna. Täna tulime juba kodust välja selle mõttega, et see jalutuskäik ära teha. Täitsa tore astumine, sest rada on niidetud, tee ääres palju tahvlikesi lugemiseks ja kui jõudsime Angerpitsi tutvustava infotahvli juurde, siis peatus meie hoog täiesti. See metsmaasikavälu, mis meid siin vastu võttis sundis peatuma ja maiustama üsna pikaks ajaks.

Otsitav infotahvel on kahjuks postidelt maha kukkunud, kuid siiski leitav. Talvel ilmselt keerukam. Edasi panime punkti paika ja jätkasime jalutuskäiku. Üsna vahelduv loodus, nägime nii lagendikke kui metsa, sarapuuvõsa ja puisniitu. Aarde leidmine raskusi ei valmistaud, küll oli natuke tegemist selle kättesaamisega. Nimelt on kohalikud tiivulised vist aru saanud, et geopeiturid siin eriti tihti ei käi ja võiks ilusat majakest kuidagi otstarbekamalt kasutada. Praegu on seal herilasepesa ja peremehed tiirutavad aktiivselt ringi. Saime mõne kiire liigutusega siiski aarde kätte ja putkasime ohutusse kaugusesse. Tagasipanekuga oli natuke rohkem tegemist, kuid saime kõik ilusti õigesse kohta. Peale aarde logimist mõtlesime kogu ringi läbi jalutada, kuid rajamärgistusega seal eriti kiidelda ei saa ja lõpuks tulime ikka läbi metsa varem käidud rajale. Ühel hetkel märkasime meist kaugemal keset teed mingit väikest looma seismas. Algul ei saanud aru, kas rebane või kitsetalleke. Tema meid ei peljanud ja vaikselt lähemale liikudes selgus, et täitsa pisi kitselapseke. Kohe tekkis kahtlus, et tema ema ka kuskil lähedal, kuid näha polnud kuskil. Äkki hakkas kõrval pikas rohus suur ragin ja selle peale kalpsas ka kitsetalleke võssa. See ragistaja oli siis kitsemamma, kes meid nägi või kuulis. Seega kitsetalleke, kes meid ammu märganud oli, ei osanud meid kuidagi karta, aga ema põgenemise peale hakkas ka temal kiire.

Kokkuvõtteks väga toredaid elamusi pakkunud rada. Saime selle aastase esimese metsmaasika söömise ja palju huvitavat looduses vaadelda. Suur tänu kutsumast, meile meeldis väga!

Kitsetalleke teel

Leitud, logitud, tänan!

Leitud

Maasikaid oli liiga palju, liikumiskiirus muutus vahel lausa olematuks, ainult matsutamist oli kuulda!

Kõige meeldejäävamaks jäid selle raja puhul need avarad maasikaväljad.

 1 

Kõige meeldejäävamaks jäid selle raja puhul need avarad maasikaväljad.

Rada ise oli pigem selline igava võitu, kuid metsmaasikaid oli jõhkralt palju, nii et metsa alune punetas ja peale peotäite kaupa mammude sisse ajamist oli ümberringi ikka endiselt punane ning pidi üsna kõvasti pingutama, et edasi liikuda.

Tänan peitmast.

Selline siis on saarlaste arusaam terviserajast. No mis siis ikka, käisime mööda niidetud rada ja uudistasime loodust enda ümber. Geopeituse idee kandis siin vilja. Ilma selleta poleks siia sattunud. Täname loodusesse kutsumast.

Täitsa mõnus kulgemine kenasti hooldatud rajal. Käpaliste leiuks saime siit Valge tolmpea. Aitüma juhatamast/peitmast!

 1 

Päev hakkas õhtusse saama, aga üks matk mahub ju ikka veel päeva. Soovitan seda rada kevadel. Väga ilusad puisniidud üksikute tammedega. Lilled ja linnud, lõhnad ja värvid. Aitäh!

 1 

See aare tundus jalutuskäiku pakkuvat ning seega võtsime ka koerad autost kaasa. Jooksid ja nautisid teised usinalt metsaõhku ja toredat terviserada. Väga lahedad puisniidu lapid seal. Seenekott jäi siin küll paraku peaaegu tühjaks, vaid paar puravikku õnnestus kinni püüda. Lõpus on igati korraliku teostusega kast. Aitüma jalutuskäigu, ilusate vaadete ja värske õhu vanni eest!

Leitud. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Tänud.

Vajaliku tahvli leidsime ilma probleemideta üles. Kuna kell oli küllaltki palju ja energiat eriti polnud, siis lähenesime aardele teisest, ebaloogilisemast suunast. Väike jalutuskäik õhtupäikeselaikudes ja nimed kirja. Aitäh!

Auto jätsime soovituslikku parklasse ja astusime rajale. Ümbruses olev puisniit oli täitsa kena. Eriti just need värskelt äraniidetud osad. Parasjagu oli töö käimas ka. Soovitaksin otsijatel just kevadisel ajal seda paika külastada. Kindlasti oleks silmailmu 10x enam. Õige infotahvli leidsime ilusti kätte ja kordagi ei astunud ühelgi ristmikul valesti. Nii, et jõudsime ilma mingigi peavaluta aardeni. Sama edukalt läks ka tagasitee autoni. Aitäh uut ja teistsugust matkarada tutvustamast!

Jätsime auto parklasse ja läksime ilusat ilma nautima. Tuul sasis juukseid ja nii ei olnudki väga palav matkata. Teel uurisime erinevaid infotahvleid kuni jõudsime õigeni. Sealt seadsime sammud aarde poole. Tagasitee oli tunduvalt soojem, sest tuult polnud. Tagasi autosse jõudes saime sooja sõõmu mitte nii karastavat juua.

 3 

Kuna olime telkimas just selles aardekirjelduses mainitud suvekodus, siis oleks olnud patt jätta matkarajale minemata. Ettenähtud kohas sisestasin suuna ja kauguse GPSi kuid kahjuks sihtpunktis ega selle ümbruses miskit aaret meenutavat silma ei jäänud :-( Rajalt naastes oli päike juba loojunud ja varsti tõusis ilus suur kuu.

peegelsile meri

kuu

 1 

Kuna antud aarde peitja ei soovi et kohaliku lehe kasutajad tema aardeid leiaksid siis klikkisime lingile ja käisime vaikselt ära.

Sai matkatud ja mõõdetud ning selle tulemusel saime nimed raamatusse.Aitäh!

Matkasime ja matkasime, alustasime kahest algusest. Mesitarude juures oli vaikus. Osad neist olid joogipausil ainsa porilombi serval. Tänud peitjale.

Parkisime parklasse ja asusime astuma. Mõõtmised said tehtud ja vaatasin kaarti, mis ühe lähenemisvõimaluse välistas. Tegelikult oli rada ikka aardeni mitte poole teeni sinna. Ehk raja ja kaardi mõõtkavad olid minu arust erinevad. Aarde leidu see muidugi ei seganud. Isegi herilased ja mesilased ei seganud. Aitäh!

 2 

Vaatasime parkla üle ning sõitsime siis mööda põllu serva metsa äärde. Sealt alustasime meie oma matka. Mööda infosilte liikudes jõudsime muidugi ka selle õige juurde, tegime oma vajalikud mõõtmised ja veel pisike matk kuni lõppu välja. Eelinfona oli meil teada, et herilased on õige paiga vallutanud ja karpi tasub otsida hoopis põõsast. Seal ta oligi ja leidsime kiirelt. Eks omanik peab herilastega natuke läbirääkimisi pidama ebaseadusliku pinna hõivamise pärast. Puuküürnikud, ma ütlen! Täname aarde eest!

Tänud aarde eest!

Uhtii oli see alles vahva kappamine haihtuva valguse, kasvava vihma ja püsiva sääse seltskonna juuresolekul. Aitäh jäi meelde küll

Auto jäi tee äärde ja asusime jalutama. Kuidagi õnnestus pidevalt õige teeots valida ja õige pea premeeriti meid õige sildiga. Siis läks mõõtmiseks, mis on juba omaette huvitav tegevus. Sest niikui sa seisma jäid, olid mustmiljon sääste jalgade peal. Õnneks sain mingigi täpsuse kätte ja siis studeerisime kaarti. Tundus loogilisem, et pool seltskonda sõidab autoga kuhugi lähemale, kui teine poole jalutab. Nii saigi, et mehed/lapsed autoga ja meie Enega jala. Tee peal kohtasime maasikavälu ja inimest seal korjelusega tegelemas. Kohapeal tuustisin alguses niisama, siis märkasin põõsas karpi. Aga kui karbi järgi küünitama hakkasin, jäi ka aardeümbris silma. Hmm, kas mingi tüng, et kaks karpi, arutlesin? Panin nime logiraamatusse kirja ja siis mõtlesin, et panen ikka karbi põõsast tema õigesse asukohta, kui .... kui avastasin, et aardeümbrises on herilasepesa. Ahh, seetõttu siis ümbris ja karp eraldi, mõtlesin. Korra veel koputasin ka, et äkki pesa maha jäetud, aga eiiii, kohe tuli herilane vaatama, mis mul asja oli. Panin siis karbi põõsasse ja aardeümbris jäi minust sinna samamoodi maha. Uhh, küll on jant see elusloodus . . . Aithä aarde eest!

Auto jäi parklasse ja suundusime õiget infotahvlit otsima. Aardepaigas maadlesime veidi maa-amet + nutitelefon kombinatsiooni kallal, aga saime piirkonna tunduvalt täpsemaks. Kui Mikk karbi välja võttis, hakkas naljakas tants metsa all pihta, sest herilased võtsid aardevalvamistööd väga tõsiselt. Tagasipanekuks neid ära rääkida ei õnnestunud, liiati oleks karp paari päeva jooksul ilmselt kinni ehitatud. Karp põõsas, peitja tegeleb probleemiga. Aitäh!

Mööda sõites ei paneks isegi tähele, et siin matkarada on. Nüüd aga oli põhjus teha peatus ja võtta suund aardele. Mõnes kohas polnud isegi kindel, kuhupoole on vaja minna, kuid usaldasime vaistu ja jõudsime õnneks sildini. Seal arvutasin vajalikud koordinaadid välja ja liikusime nende suunas. Lõpus oli täitsa ikaldus. Kuidagi ei jäänud silma, kuigi iseenesest oleks võinud aare juba kaugelt silma hakata. Lõpuks üpriski koordinaatidelt siiski leidsime korrektse aarde. Aitäh!

Huvitav matkarada, kus rajaskeem ei olegi raja alguses. Parkisime auto ning hakkasime vantsima. Millalgi jõudsime sildini ning siis mõõtsime lõpu välja. Seal aga ei suutnud midagi leida. Kuigi koordinaat näitas ehk 10 meetrit mujale, siis lagedas kohas ei tohiks see probleem olla. Suutsime aga kõikidesse muudesse suunadesse vaadata, aga mitte aarde poole ning siis saigi pisut hämmingus ringi tiirutatud. Õnneks siiski jäi lihtsalt peidetud aare Liisile silma ja saime tagasi vantsima hakata.

STF Saareküla :o)

See oli üks ütlemata mõnus astumine, üllatav ka! Sest olgugi puisniit Lääne-Eestile ning suurtele saartelegi küllalt omane nähtus, pärast päevadepikkust kadakate vahel kakerdamist mõjub sellisesse loodusesse tulek peaaegu nagu teise maailma sattumine. Tõesti jõudsin juba unustada, et saarel tuuritan. Väga meeldiv, aitäh!

PS. Saarlaste arusaamist pikemast ja lühemast ei maksa liiga tõsiselt võtta :P

FTF. Kevadel on sealkandis alati meeldiv jalutada olnud. Auto jäi ka seekord parklasse ja sealt viisid jalad edasi aarde poole. Tundub, et väga aktiivses kasutuses see rada praegu pole aga ATV-ga kannatab sõita küll. Aarde leidisin klassikalisest peidikust. Tänud!