Nigula raba

Polnudki mõnda aega rabas käinud, tubli kuu aega ma arvan, nii et tore retk taas. Mõningad jupid laudteest olid küll vee all, aga keda see takistab, kalpsasin läbi nii et vesi kees kahte lehte. Tagasiteel otsustasin küll paljasjalgseks hakata, sest botased olid juba enam vähem ära kuivanud, ei tahtnud neid enam mitte märjaks teha. Tänud siia mõnusasse rappa seda labi tekitamast, oligi kohe mitu põhjust siin kulgeda.

 1 

Tore jalutamine. Viimati sai siin käia 2020, kuid parklas oli tunne, nagu oleksin siin esimest korda. Laudtee oli igati kõnnitav, st. polnud jääs ega libe. Lab'i neljandas punktis tekkis korraks mõte et vaataks, kui läbitav see vana laudtee ka on, kuid mõtteks vaid jäigi ning tulin tuldud teed tagasi.

Kui koordinaadid käes, oli kiire leid. Ainult et peidiku see plastmassvidin, mis topsi pesas hoiab oli purunenud- st topsik püsis seal vaid ausõna peal. Suutsin autost siiski kruvikeeraja ja käärid leida ning tegin mingist vanast Kaubamajaka kinkekaardist uue.. Vist ei saanud väga hea, sest tundub samuti olema väga rabe materjal miinuskraadide juures kuid parem, kui mitte midagi. Peitjale tänud!

Tänud seikluse ja aarde eest! Ilus ilm, korras laudtee, arusaadavad küsimused - kõik meeldis! Ja lõpus väike nostalgia!

Pühapäevasel väikesel Nigula raba retkel oli lisaboonuseks võimalus paar aaret otsida-leida ja ka adlab seiklus läbida. See nn seiklus oli ilus astumine juba tuttaval rajal, aga rappa võib ikka uuesti tulla. Ilm oli ka super, seejuures kodust tulema hakates sadas. Vahepunktides said vastused kas loendades või katse-eksituse meetodil kirja, pisut teadmist rabast ka juurde. Rabast tagasi, istusime pingil järvevaadet imetlema ja panin boonusaarde koordinaadid kirja. Aare saigi leitud-logitud. Aitäh peitjale!

Välkmõte tõi Nigulasse ja läbi levivabaduse sai punktid kirja ja lõpp ka realiseeritud. Aitäh!

Õnneks olid inimõigused täiesti saadaval ja Lab õnnestus kenasti. Veekindel saabas tuleb kasuks. Tänud!

Aitäh jalutuskäigu ja aarde eest!

Alguse oli kõik veel valge ja tornidest oli vaadetki. Neljandasse punkti jõudes sai aga päevaalgus otsa ning nägemisulatus muutus üsna väheseks. Õnneks oli oma valgus kaasas ja täitsa edukalt sai nii neljas, kui sellest ilmatuma kaugel, kuid õiges suunas, olev viimane seikluse punkt külastatud. Millele loomulikult järgnes ka aarde üles otsimine.

Tänan peitmast.

Kui rabaga põhjalik tutvus tehtud, lab lahendatud, siis tegime parklas väikese koogisöömise peatuse ja lõpuks logisime ka aarde. Aitäh!

Leitud

Tore teistmoodi labor aitas päevasammud kokku koguda. Paar lõiku laudteest oli jää all, tagasipöördekohas kadus veidikeseks levi, kuid kõik lõppes õnnelikult logimisega. Aitäh!

Täna siia rabasse tulime eelkõige just selle seiklusaarde pärast, aga enne veel kui seikluse lõppu jõudsime, otsisime üle sõprade poolt leitudm, kuid meie jaoks seni leidmata Tupiku ja Nigula aarded. Ühtlasi oli külmataat teinud korralikku tööd ja nii saime terve matkaraja läbida ja ei pidanud poole pealt tagasi pöörama, et tuldud teed tagasi minna. Oli täitsa mõnus seiklus, aitäh.

Vedasime endid juba eelmisel õhtul Vangole, et sealt hea lähedal alustada. Nigula raba esimene külastus jääb pea kümne aasta taha. Sellest korrast ei mäleta midagi. Teine kord, millest möödas kaheksa aastat, jäi mälupilti keset raba asuva kindlustorniga ja vaated mariaani sügavikku. Täna siis jällegi täiesti uus olukord. Uued kaaslased, absoluutselt teistmoodi ilm, jää all, vee sees olev laudtee ning rabas harjumatu tegevus. Enamasti on lääbid ikka kivilinnas. Selles geomaailma nurgas aga kipuvad asjad veidi "teistmoodi" olema. Aga no vähemalt oli põhjust ennast kodust välja ajada ja siia tulema, kus aeg justkui peatunud. Täname peitjat õue kutsumast.

Tänud aarde eest!

Tänan aarde eest!

Tänud rajameistrile!

Viimasest Nigula raba külastusest on möödunud kuus aastat. Kuigi aastad on möödunud, tundus teekond olevat väga tuttav, nagu oleksime igakuised raba külastajad. Lab sujus hästi ja märkamatult jõudsime rabasaarel olevasse tupikusse. Kui juba sinnani sai kõnnitud, lasin Henrikol Tupiku aarde üles otsida, andsin vaid suuna kätte. Leid tuli väga ruttu ja panime oma korduvkülastuse raamatusse kirja, peale mida asusime tagasi teele. Kui viimases punktis leviga taas sõbraks saime, siis aarde lõpp oli vaid vormistamise küsimus. Aitäh taas Nigula rappa kutsumast!

Leitud.

Tänud

Alguses oli raba justkui meie päralt aga kui lõppu jõudsime algas rahvaste rändamine. Ka geopeitureid võis siin kohata :) Tänan!

See leid läheb seeriasse,,ilma geopeituseta poleks teist korda sattunud". Koht on ilus ja aaregi kiiresti leitav, aitäh!

Siin oli täna teine kord Tanelit kohata. Toomase Labid meile sobivad, neid on tore lahendada. Kui koordinaat käes, siis panime ka nimed kirja. Viimati olime siin rabas 3 aastat tagasi.

Kui auto ära parkisin, siis avastasin, et kõrvalautos on Airi ja Margus. Nendel oli juba aare leitud ja lahkusid. Enne, kui ma autost välja sain, keeras samale kohale järgmine auto Kaupo ja Liisiga. Mina suundusin rajale, nemad läksid millegipärast teises suunas. Kui tiiru ära olin teinud, siis sain ka aru, miks. Aitäh peitjale.

 3 

Esialgu tundus üsna võõra mõttena, et lab-seiklus on rabas. Tavaliselt on need linnaruumis. Tänan peitjat selle teostuse eest! Mulle väga meeldis. Lihtsad küsimused ja mõnus astumine. Uut laudteed ja torne ma ju polegi näinud. On vaid ähmased mälestused väga kehvas seisus laudteest kaheksa aasta tagusest Nigula matkaraja külastuskorrast. Kuigi alustasin vara, siis päris üksi see ring ei õnnestunud. Oli nii Eesti kui ka lausa Poolast pärit matkajaid. Tänan peitjat!

 4 

Peale Uulu orienteerumisneljapäevakut tulime väikesele rabamatkale päikeseloojangut nautima. Minnes tulid mõned inimesed meile vastu, aga tagasitulles oli raba poole suundujaid lausa paarkümmend, enamus lapsed - ju neil oli miskit põnevat plaanis. Järve äärde tagasi jõudsime üsna pimedas. Viimases punktis tuli levipiirkonda taga ajada, et saaks vastuse saadetud ja aarde asukoha teada - läks siiski õnneks. Lambivalgel sai aardeni mindud ja nimed kirja pandud. Aitäh peitjale siia taaskord kutsumast!

Nüüdseks sellel rajal juba 12 km tatsatud.Koht mõnus ja miks mitte veel kord siia tagasi tulla.Aitüma

Meilgi selles rabas vast juba neljas kord rännata. Aga sellest ei midagi, Kahe tunni jooksul olime ainsad inimesed rabas, ilm oli ilus nii, et kurta pole millegi üle. Kui ainult oleks veel ujumise võimalus järves olemas, siis oleks olnud täiuslik õhtupoolik. Tänud ikkagi.

Väga tänan, et geopeitus, mind jälle siia rabasse tõi. Oli igati mõnus ja rahulik jalutuskäik, nautisin vaikust. Viitsin parklas veel pikalt aega ja lõunatasin. Lahkumise ajal saabus üks poolakas, kas ka geopeitur, selgub hiljem. MIna tänan ja olen valmis siia veel tulema.

Meile vist kolmas kord üle selle raba jalutada, selle ajaga on muutunud üsnagi. Üks laudtee on surnud ja teine peale sündinud, olgugi et lühem. Aga seda aega mil kasvav raba peaksid endasse neelab, seda ei jõua küll ära oodata. Nautisime siis hetkeilu

 2 

Hommikune virgutus jalutus tuli sellest rabast. Siin mõlemad aarded logimata nagunii. Oli nüüd veel rohkem põhjust tulla. Esmaleid kell 11.32 Tänud