Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Taaskord hää võimalus kolada "salajastes" hoonetes ja kogeda sõjaajalugu. Võta kaasa taskulamp ja kui mahti üle jääb, siis pane logiraamatusse nimi kah..
Kui oled logiraamatu leidnud siis palun ära räägi sellest, reetvad logid ja reetvad pildid kustutatakse.
Hetkel maaomaniku poolt keeldu ei ole
Vihje: Tuleb õigelt tasandilt otsida ja otsitav on "piisoni topsik
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
mahajäetud_ehitis (2), lühem_matk (1), ettevaatus_vajalik (1), taskulamp (1), rästikud (1), puugid (1), militaarobjekt (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCB6KDZ
Logiteadete statistika:
21 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 22
Kui algul ei saa vedama siis nüüd ei saanud enam pidama. Kui betoon meile juba alla vandus siis asi see Bunker vallutada on ;)
Aitäh.
Uhhhh! See oli räme, aega kulus tugevalt üle tunni. See punker sai korralikult üle kontrollitud,seal sogas ja prügis tuulatud niiet vähe pole. Leid tuli ikkagi lõpuks müksu abiga. Peitja jääb seekord kiituseta.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kui täna punkrid, siis sai see ka logitud. Tänud peitjale.
Logidest tuli väike päikesevihje, seda tasub uskuda. Taskulambiga võiks öösel proovida!Tuleb välja,et ma ei ole eriline bunkrite fänn.Peitjat ma nüüd taevani ei kiida, mingit naudingut seal karukaka ja prügi sees mõllata polnud, pigem seal võiks ühe CITO teha.
Aarde nimi kõlab kui mingi uue Rammsteini kaverplaadi loo pealkiri. Nahkhiiri õnneks seal nosida ei tule, ronida saab, ilusaid pilte ümbritsevast loodusest (Rakvere raibe ja metsaks kasvav võsa) teha saa). Kindlasti on rohu sees peidus miskit, mida me näha ei taha ja kedagi, kes meid näha ei taha.
Betooni juurest sai kambaga bunkri poole liigutud, kes omal jalal, kes abivahendiga, kes G-punkti läbides, kes ilma. Bunkri juures saime kõik kenasti kokku ja suundusime joonelt õigele tasandile, paraku valest kohast, aga asi seegi. Bunker vallutatud, logisime ka aarde. Aitäh kohta näitamast, ega need militaarjäänukid just lemmikud ei ole, aga siin oli täitsa ok olla!
Olles tunnelis ühe aarde seljatanud ja betooniga vägitegusid tegijatele kaasa elanud, sai kokku paras punt 127. bunkri huvilisi. No ei meelita mind niisugustesse kohtadese vabatahtlikult kolama, aga aarde järgi nagu ajalugu on näidanud, olen valmis pea kuhu iganes ronima. Muidugi kui mahun ja suudan. Siin polnud õnneks probleeme, natuke turnimist ja käes. Ja nagu alati, siis tagasi jupi maad lihtsamalt kui aardeni, aga see ju normaalne. Tänud peitjale järjekordset kohta näitamast, kuhu....ok, las jääb, aga aarde eest siiralt.
Kui juba täna oli punkrite päev, siis seadsime sammud ka siia. Kambaga sai kiirelt nime kirja. Tänan.
Betoonikamakate juures jäime pika ninaga ja tulime siia lohutusauhinna järele. Alguses läks nac aega õige ligipääsu leidmisega aga peale väikest tiirutamist saime täitsa mõistliku koha peale ära parkida. Ega siin esimese hooga ka oli juba selliste hapude viinamarjade tunne suus, aga Kaupo päästis päeva. Vähemasti sai objekti endaga korralikult tutvuda. Polnud minagi varem siia veel sattunud. Aitähhid
Sellest bunkrist ei teadnud midagi. Pidasin seda kaardil vist mõneks tunneli sissepääsu hooneks, mis kõik peaksid läbi käidud olema. Tulime kohale, kolasime kogu hoone põhjalikult läbi ja leidsime aarde üles. Aitäh siia juhatamast, oli huvitav koht.
Bunker või siis punker? Kohapeal oli sellest lihtne aru saada. Peidukaid siin jagus ja eks sai ikka valesid kohti ka esmalt vaadatud ja alles seejärel juhendi järgsest kohast otsitud. Keegi eelmistest leidjatest oli maastiku raskusastet veidi kergitanud, peale logimist sai tops pandud tagasi sobiva raskusastme peale.
Kuna bunkri külastamise plaan tuli eksprompt, siis taskulampe meil kaasas polnud. Lootsime, et piisab telefonide lampidest. Kena rada mööda sammusime kohale ja asusime objektiga tutvuma. Hullemad trikid jätsime targu tegemata aga väikse ringkäigu siiski tegime. Koordinaatidele jõudes avastasime piiramatu peidukate võimaluse. Aega kulus aga väikse lõpuponnistusega saime nimed kirja. Aitäh kutsumast!
Kuumehega leiuni jõudmine andis oma panuse plaani, et äkki nopiks kaks viimast puuduolevat ka siis juba Jasmeri seeriasse ära. Ja lahkusime lõpuks ka siit leiuga, ehkki mitte just ruttu :D. Meeldivalt puhas punker, aitäh vana militaarinfra asukoha kaardile markeerimise eest :).
See oli päeva esimene peatus. Bunker oli vägev, tutvusin erinevate tasanditega põhjalikult. Piisoni jaoks oli siin vÕimalikke kohti enam kui piisavalt, nii õigel tasandil kui valedel. Lõpuks ta siiski leitud sai. Oleks taibandu peitja nime vaadata, siis oleks ilmselt kiiremini läinud. Aitäh peitjale.
Kena jalutamine ilusa ilmaga, objekt oli massuurikatest tühi, nii sai kõik tasandid uhkes üksinduses läbi kolatud ja selle käigus sai nimigi topsi kirja. Kuna seal küljes polnudki varem väga ringi hulkunud, siis kulgesin veel veidi mööda tööstuspargi hoove, kuniks juba käidumad kohad kätte tulid. Tänud aarde eest!
Sattusin linna seoses keskkooli ajakapsli välja kaevamisega. Kahjuks jäi 15 aastat tagasi maa sisse pandud kirjad iseendale leidmata. Õhtu oli sellegi poolest tore. Tegin siin kiire peatuse, enne kui asusin tagasi koduteele. Siin läks paremini ja leidsin ka aarde. Tänud.
Ma olen koos mu sõber Hroige puagggg esmine vaga raske hijliem ka kriie ledis hehehehe ilus kohal päike ????????????
Kunagi olen esimesele korrusele tiiru peale teinud, täna kolasin ülejäänud hoone ka läbi. Aitäh peitjale aarde eest!
Mõtlesin, et riigipüha, saab vedeleda voodis kaua ja ei pea vara ärkama. Vara ärkasin ikka, kuid see ei takista esimest plaani osa. Esimene GP/GC teavitus oli kauge ja raske, nii et mul vahet polnud. Järgmine oli juba kergem ja lähedasem ning mul (üllatuslikult) tekkis tahe minna Laagrisse. Valikud sinnasaamiseks olid, et kas bussiga, mis oleks võtnud u. 2h, jalutada, mis oleks võtnud u. 1h 30 min või tõukeratas, millega oleks 45 minutiga jõudnud kohale. Vahepeal suutsin kogemata ajada üles ema. Kuigi ma ütlesin, et ma saan ise, pakkus ta ikkagi välja autoga viimise. 20 minutit hiljem olime kohal. 250m nullini. Esimesed 100m olid täiesti okei, tavaline mets. Küll järgmised 100m kuuluvad minu top 5 vastikumate võsade hulka. Viimased 50m oli tavapärane endiste sōjaväehoonete ümbrus, kus prügi oli igalpool. Ma hakkasin siis otsima ja otsima ja otsima. Peidukohti oli lõpmatuseni, eriti selliseid, kuhu mahuks piison. Isegi järgmised tasandid sai üle vaadatud. Ema tuli appi otsima pärast poolt tundi. Lōpuks olime alla andmas, kui tal tekkis teooria. Läksime sinna ja potensiaalne peidukas kohe olemas. Lõpuks sealt leidsingi. Õnneks kedagi ette ei jõudnud minu apsaka tõttu ja logirull oli puhas.
Tänud aarde eest!
[FTF], kl. 09:46